Nõuded ja soovitused käsikirjade vormistamiseks
Kirjastamiseks esitatakse lõplik ning keeleliselt ja vormiliselt korrektne materjal.
Põhimaterjal antakse üle soovitatavalt ühe Wordi dokumendina (sobiv vorming on .doc, .docx või .rtf), mahukamad lisad või varem ilmunud publikatsioonid esitatakse eraldi failidena.
Tiitellehe pöördele paigutatakse teose väljaandmisega seotud info: toimetaja, tõlkija, kujundaja, illustreerija, retsensendid (kui nende nimed avalikustatakse), fotode autorid või fotode päritolu, rahastajad/toetajad, ISBN/ISSN (selle märgib kirjastus) jms.
Tekst on koostatud soovitatavalt fondiga Times New Roman, suurusega 12 punkti (allmärkustes 10 punkti) ja ühekordse reavahega. Trükise või e-publikatsiooni lõplik fondivalik sõltub sarja või ajakirja stiilist, üksikteoste puhul kirjastuse ja autori kokkuleppest.
Teksti osad on õigesti järjestatud. Pealkirjade, alapealkirjade ja lõikude stiil on ühtne. Kui tekst (nt pealkiri) on vaja paigutada lehekülje keskele, kasutatakse keskele joondamist (center alignment), mitte tühikuid ega tabulaatorit.
Sõnade vahel ei ole üle ühe tühiku. Kui on vaja tagada, et tühikuga eraldatud tähed või sõnad ei satuks eri ridadele (nt aastaarv ja selle järel olev lühend a), võib kasutada püsitühikut (nonbreaking space); samal ajal tuleb jälgida, et seda ei kasutataks seal, kus vaja pole.
Reavahetust kasutatakse vaid lõigu lõpus, mitte selle sees.
Tabelid vormistatakse tekstiredaktori tabelifunktsiooniga. Tabeleid ei sisestata piltidena ega vormistata tühikute või tabulaatori abil.
Taandrea tekitamiseks kasutatakse esirea taande funktsiooni (first line indent); selleks ei kasutata tühikuid ega tabulaatorit. Suuremate sisult eristuvate lõikude vahel võib olla tühi rida. Tühja rea järel algava lõigu alguses harilikult taandrida ei kasutata.
Sõnade esiletõstmiseks on soovitatav kasutada paksu kirja (bold) või kursiivi (italics). Kui soovitakse tingimata kasutada sõrendust, muudetakse tähevahesid fondi funktsiooni all (font → vahed → laiendatud / Font → Spacing → Expanded), mitte ei kasutata tähtede vahel tühikuid.
Fraasi või lause lõpumärgi ette ei panda tühikut, tühik järgneb sellele. Paarismärkide (jutumärgid, sulud) ja nende vahel oleva teksti vahel ei ole tühikut. (NB! Prantsuskeelsetes tekstides on tühikureeglid teistsugused.)
Tekstis kasutatakse kahe eri pikkusega kriipsu. Sidekriips on lühike - (hyphen), mõttekriips pikk – (n-dash, mitte ülipikk m-dash). Mõttekriipsu saamiseks on mugav kasutada klahvikombinatsioone Ctrl + [NumPad-] või Alt + 0150. Mõttekriipsu kasutatakse ka sõna kuni asendamiseks: 5.–7. klass; 8–10 km; lk 120–142. Sel juhul kriipsu ees ega taga tühikuid ei ole, välja arvatud siis, kui vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga (nt 9000 – 10 000 inimest). Lause kirjavahemärgina kasutatult – nt sellise kiillause eraldajana – on mõttekriipsu ees ja taga tühik. Ingliskeelsetes tekstides on traditsiooniliselt kasutatud mõõtekriipsuna ülipikka kriipsu (m-dash, —), seejuures ilma eelneva ja järgneva tühikuta; see tava on tänapäeval pigem kadumas.
Loetelurühmad võib märgistada numbritega (nt 1, 2, 3, ...), tähtedega (nt a, b, c, ...), täppide või kriipsudega (bullet). Lisateavet loetelu vormistamise kohta on näiteks EKI teatmikus.
Teksti sisse ei jäeta kommentaare.
Tsitaadid võivad paikneda nii pikema lõigu sees kui ka eraldi lõiguna. Lõigu sees on üldjuhul lühikesed (kuni paarirealised) tsitaadid ja need on tavaliselt jutumärkides. Kaldkirja üldjuhul ei kasutata. Pikemad tsitaadid vormistatakse eraldi lõiguna, need on põhiteksti suhtes vasakust servast nihutatud ja väiksema fondiga; eraldi lõigu korral jutumärke ei kasutata.
Tekstisisesel viitamisel ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamisel järgitakse kogu tekstis ühtset süsteemi, mis võib erineda sõltuvalt raamatusarja või ajakirja nõuetest. Rahvusvaheliselt tuntuimad on APA (American Psychological Association), MLA (Modern Language Association) ja Chicago (The Chicago Manual of Style) viitamisstiil. Eesti väljaannetes on sageli kasutusel oma stiilid või rahvusvaheliste stiilide mugandused.
Kasutatud kirjanduse loetelus tuleks üldise soovituse kohaselt märkida autori nimi, kirjutise täispealkiri, ilmumiskoht, kirjastus ja väljaandmisaasta. Raamatute, kogumike, ajakirjade ja ajalehtede pealkirjad kirjutatakse enamasti kaldkirjas, artiklite pealkirjad harilikus kirjas, mõnikord ka jutumärkides.
Näide 1. Kasik, R. Stahli mantlipärijad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.
Hint, M. Eesti riik on eesti keele ja eesti kultuuri kaitse all. Õpetajate Leht, 1. aprill 2011.
Näide 2. Kasik, R. (2011). Stahli mantlipärijad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hint, M. (2011). Eesti riik on eesti keele ja eesti kultuuri kaitse all. Õpetajate Leht, 1. aprill.
Elektroonilistele allikatele viitamisel kehtib kõik eelnimetatu, kuid lisatakse allika vaatamise kuupäev. Kui publikatsioonil on DOI (digital object identifier), siis vaatamise kuupäeva ei lisata. Kui varem soovitati DOI kirjutada lühikujul (nt doi:10.12697/smp.2020.7.2.02), siis praeguste soovituste järgi tuleks see kirjutada välja täislingina.
Näide: https://doi.org/10.12697/smp.2020.7.2.02)
DOI-de vormistuse võiks teksti piires ühtlustada, s.t lühikujud või varasemad kujud algusega http://dx.doi.org/… viia üle praegu kehtivale standardkujule algusega https://doi.org/… Vt lisateavet https://www.crossref.org/display-guidelines/.
Fotod, logod ja graafilised kujutised paigutatakse failis õigesse kohta. Joonised ja fotod esitatakse ka eraldi, töötlemata kujul (.tif, .jpg), vektorgraafika esitatakse vektorgraafika failidena (.wmf, .ai, .eps, .cdr, .pdf). Kui jooniste ja fotode mõõtkava on 1 : 1, peaks resolutsioon olema vähemalt 300 dpi. Jooniste ja fotode kasutamiseks peavad olema omandatud õigused.
Lisasoovitused doktoritööde vormistamiseks
Tartu Ülikooli doktoritöödes täidetakse tiitellehe pööre oma valdkonna või instituudi nõuete kohaselt. Üldjuhul esitatakse järgmine teave:
- osakonna või instituudi nimetus,
- kaitsmisele lubamise info nõukogu otsusest,
- juhendaja(d),
- oponent/oponendid,
- kaitsmise aeg ja koht,
- toetuse korral teave toetuse kohta ja logod,
- autoriõiguse märge,
- ISSN ja ISBN,
- kirjastuse nimetus ja veebileht.
Näide eesti keeles
Ajaloo ja arheoloogia instituut, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool
Käesolev väitekiri on lubatud kaitsmisele … jaanuaril 2025 toimunud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu koosoleku otsusega.
Juhendaja(d): [ametinimetus ja nimi, sulgudes teadusasutus]
Oponent/oponendid: [ametinimetus ja nimi, sulgudes teadusasutus]
Kaitsmise aeg: [kuupäev, kellaaeg ja koht]
[Toetuse korral lause toetuse kohta ja vajalikud logod]
ISSN ja ISBN [märgib kirjastus]
Autoriõigus: [nimi ja aastaarv]
Tartu Ülikooli Kirjastus
Näide inglise keeles
Institute of History and Archaeology, Faculty of Arts and Humanities, University of Tartu, Estonia
This doctoral thesis was accepted for defending the degree of Doctor of Philosophy (in Archaeology) on [kuu, kuupäev, aasta], by the council of the Institute of History and Archaeology, University of Tartu.
Supervisor(s): [ametinimetus ja nimi, sulgudes teadusasutus]
Opponent(s): [ametinimetus ja nimi, sulgudes teadusasutus]
Defence meeting: [kuu, kuupäev, aastaarv, kellaaeg ja koht]
This research was supported by [lause toetuse kohta ja vajalikud logod].
ISSN ja ISBN [märgib kirjastus]
Copyright: [nimi ja aastaarv]
University of Tartu Press
Juba avaldatud teaduspublikatsioonid antakse üle eraldi PDF-failidena, avaldamata artikkel Wordi failina. Artiklite avaldamiseks peavad olema omandatud õigused, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kui doktoritöö vormistamiseks on kasutatud LaTeX-i, antakse materjal küljendamiseks üle PDF-failina. Sobiv LaTeX-i mall: https://www.overleaf.com/latex/templates/unitartucs-phd-template/hmxdhtwgvzvm.
Et kõigi asjaosaliste koostöö läheks ladusalt, on soovitatav anda oma erisoovidest ja materjali eripärast kirjastusele võimalikult aegsasti teada.
