Nõuded käsikirjadele

Materjal peab olema lõplik, selle osad õigesti järjestatud ning koostatud soovitavalt fondiga Times New Roman suurusega 12 pt, reavahe single.
Materjal antakse üle Wordi ühe dokumendina (sobivad formaadid on doc, docx või rtf). TeX-is koostatud töö puhul antakse materjal üle pdf-formaadis.
Dokumendis kasutatakse ühtset pealkirjade, alapealkirjade ja üldteksti stiili. Pealkirja vms teksti lehekülje keskele paigutamiseks kasutatakse tsentreerimist, mitte tühikuid ega tabulaatorit.
Sõnade vahel ei tohi asetseda üle ühe tühiku.
Lõigu ulatuses ei tohi kasutada reavahetust – seda kasutatakse vaid lõigu lõpus.
Tabelid peavad olema tabeli formaadis.
Taandrida tekitatakse lõigu määratlusi muutes, tühja reaga või tabulaatoriga.
Sõnade ja nimede rõhutamiseks ei tohi kasutada tühikuid – seda saab teha kasutades erinevaid kirjatüüpe (bold, italic) või teksti omadustes sõna tähevahede suurendamist.
Kirjavahemärgi ette ei panda tühikut, kirjavahemärgile peab järgnema tühik.
Paarismärkide (jutumärgid, sulud) ja nende vahel oleva teksti vahel ei tohi olla tühikut.
Interneti ja e-posti aadressides ei kasutata tühikuid.
Tekstis kasutatakse kahe erineva pikkusega kriipsu (side- ja mõttekriipsu). Sidekriips on lühike - (hyphen), mõttekriips aga pikk – (n-dash, mitte m-dash). Mõttekriipsu saamiseks kasutatakse Ctrl + [NumPad-] või Alt + 0150. Mõttekriipsu kasutatakse ka nt sõna kuni asendamiseks: 5.–7. klass; 8–10 km. Kriipsu ees ega taga tühikuid ei ole.
Loetelurühmad võib nummerdada nii numbritega 1, 2, 3, ...; tähtedega a, b, c, ... või bullet'itega.
Tsitaadid ja katkendid võivad paikneda nii teksti sees kui eraldi lõiguna. Teksti sees on üldjuhul lühikesed (kuni paarirealised) tsitaadid ja need on kas jutumärkides või kaldkirjas. Pikemad tsitaadid vormistatakse omaette lõiguna, need peavad olema põhiteksti suhtes vasakust servast nihutatud ja väiksema fondiga.
Kasutatud kirjanduse vormistamisel tuleb märkida autori nimi, teose täispealkiri, kirjastus, väljaandmisaasta. Raamatute, kogumike, ajakirjade ja ajalehtede pealkirjad kirjutatakse kaldkirjas, artiklite pealkirjad harilikus kirjas. Näide. Kasik, R. Stahli mantlipärijad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011; Hint, M. Eesti riik on eesti keele ja eesti kultuuri kaitse all. Õpetajate leht. 1. aprill 2011. Elektroonilistele allikatele viitamisel kehtib kõik eelnimetatu, kuid lisatakse allika vaatamise kuupäev. Viitamissüsteem võib sõltuvalt raamatu, raamatusarja või ajakirja nõuetest olla ka teistsugune, ent peab läbi kogu käsikirja olema ühtne.
Tiitellehe pöördele paigutatakse teose väljaandmisega seotud info (toimetaja, tõlkija, kujundaja, illustreerija, retsensendid, fotode autorid või fotode päritolu, finantseerijad/toetajad, tänuavaldused, ISBN/ISSN [kirjastuse poolt] jne).
Fotod, logod ja graafilised kujutised paigutatakse failis õigesse kohta. Fotod esitatakse ka eraldi, töötlemata kujul (tif, jpg), vektorgraafika esitatakse vektorgraafika failidena (wmf, ai, eps, cdr, pdf). Fotode 1:1 kasutamise puhul peaks olema resolutsioon vähemalt 300 dpi. Fotode kasutamiseks peavad olema omandatud õigused.
Algmaterjali sisse ei või kirjutada kommentaare.