Studia litteraria Estonica
Studia litteraria Estonica (SLE) on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjandusteaduslik eelretsenseeritav raamatusari. Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandenda ilmub see alates 6. köitest.
SLE sisuks on kirjanduslikkuse (kujundliku mõtlemise ja väljenduse) teoreetiline tõlgendus eesti kultuuriruumis. Sari lähtub tänapäeva meetodi- ja teemapaljususest, erialadevahelisusest, on avatud väliskaastööle ega ole tingimata rahvuskirjanduse keskne. Kaastöid avaldatatakse nii eesti kui inglise keeles.
Toimetajad: Arne Merilai (peatoimetaja), Leena Kurvet-Käosaar, Ele Süvalep.
Toimetuskolleegium: Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), Marina Grišakova (Tartu Ülikool), Cornelius Hasselblatt (Rijksuniversiteit Groningen), Maire Jaanus (Barnard College, Columbia University), Tiina Kirss (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut), Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum), Pekka Lilja (Jyväskylän yliopisto), Thomas Salumets (University of British Columbia), Anneli Saro (Tartu Ülikool, Helsingi Ülikool).
Sarjas ilmunud köiteid:
6. Arne Merilai. Pragmapoeetika: kahe konteksti teooria, 2003. 238 lk. ISBN 998556782x.
Pragmapoeetika kui teos ja uurimisala rakendab poeetikateooria loomisel keeletegevusõpetust, viimast omakorda poeetikaanalüüsi andmetega rikastades. Ilukirjandus põhineb kujundlikul keelekasutusel, mistőttu selle mistahes käsitlus peaks arvestama keelepragmaatikat vői laiemalt üldist semantikat, mis liidab tähendus- ja keeletegevusõpetuse.
Pragmapoeetika seob kirjandusteadusliku poeetika ja retoorika õpetuse üldise keeleuurimise ehk semiootikaga: süntaksi, semantika ja pragmaatika uurimisega – rõhuasetusega küll viimasel, kuid mitte ainult.
Pragmapoeetika lähtub analüütilisest keelefilosoofiast – Gottlob Frege loodud tähenduse ja osutuse eristamise meetodist. Kuigi loogikapärane lähenemine, olles Pragmapoeetika valik, ei ole uurimisalale vältimatu, pakub see kindlaid metoodilise ranguse ja läbipaistvuse eeldusi, ulatudes Immanuel Kanti teaduslikkuse nőude – rajaneda matemaatikal – võimaliku täitmiseni. On tervitatav, kui kirjandusteadus suudab esseistliku kirjanduslikkuse kõrval olla rohkem ka teadus.
Pragmapoeetika jaguneb nelja osasse, milles ühelt poolt tutvustatakse, teisalt arendatakse (Eestis endiselt vaevu tuntud) deiksise ehk indeksilisuse, kõneaktide, implikatuuride ja fiktsionaalsuse teooriat. Raamat lõpeb poeetiliste kõnetegude ja kahe konteksti teooriaga.
Pragmapoeetika ei erista filosoofiat filoloogiast (ja vastupidi).
7. Jaak Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine: tulevikukirjutuse poeetikast, 2004. 108 lk. ISBN 9985-56-994-6.
Uurimuse käsitlusobjekt on ekstrapolatiivse kallakuga ulmekirjandusest välja kasvanud spetsiifiline kirjutusviis. Ekstrapolatsiooni vaadeldakse siin kui mingi nähtuse pikendust vastavalt selle sisemistele seaduspäradele; ekstrapolatiivse kallakuga ulmekirjandust seega kui niisuguseid tulevikunägemusi, mis on empiirilise maailma praegusest seisundist lähtuvalt loogilisel teel tuletatud. Nii mõnegi kirjandusliku näite varal on võimalik tõestada, et spetsiifiline tuletusmeetod pole ekstrapolatiivse dominandiga ulmekirjanduse ainus eripära. Tulevikukirjutus esitab – paljuski nii nagu ajalookirjutus – autorile oma (ajalisest distantsist, teatavast usutavuse konventsioonist ja tulevikuaja eripäradest tingitud) kindlad nõuded. Vajadusest nende nõuetega arvestada, kuid soovist sellegipoolest end loominguliselt realiseerida, on tulevikukirjutusest paljude autorite praktikas kujunenud oma kindlate seesmiste seaduspärade ja spetsiifilise «reeglistikuga» kirjutusviis, mida siin nimetatakse ekstrapolatiivseks kirjutamiseks. Käesolev uurimus püüabki kaardistada just niisugust kirjutusviisi ning iseloomustada selle kaudu tulevikukirjutuse üldisi võimalusi ja piiratusi, selle eripäraseid tekstuaalseid rõhuasetusi ja poeetilist võttestikku.
8. Etenduse analüüs: võrrand mitme tundmatuga. Toimetanud Luule Epner ja Anneli Saro. 2006. 215 lk. ISBN 9789949112838.
Kogumiku “Etenduse analüüs: võrrand mitme tundmatuga” lähteks on aastail 2002–2004 läbiviidud uurimisprojekt, mille töörühma kuulus enamik artiklite autoreist – Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala õppejõud ja kraadiõppurid. Teoreetilist ühisnimetajat on neile artiklitele raske leida, pigem otsitakse erinevaid lähenemisviise teatrile, olgu fenomenoloogia, Freudi unenäoteooria, fiktsionaalsete maailmade teooria või zen-budismi kaudu. Küll aga seovad eri artikleid lavastused, mis on otsinguid inspireerinud: Mati Undi “Meister ja Margarita” ning „Vend Antigone, ema Oidipus“, Tiit Ojasoo “Roberto Zucco” ning koos Ene-Liis Semperiga lavastatud “Julia”, Priit Pedajase “Finis nihili”. Kogumikus leiavad käsitlemist ka kultuurietenduse mõistega seotud probleemid.
9. Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Toimetaja Arne Merilai. 2007. 333 lk. ISBN 9789949117680.
4.–5. novembril 2006. aastal korraldas Tartu Ülikooli kirjandusosakond, koostöös Eesti Kirjanike Liiduga, rahvusvahelise konverentsi „Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik (60)”. Konverentsikogumik avaldab kakskümmend kaheksa toimetatud ettekannet ehk kõneldust kõige tähtsama.
Esimene osa sisaldab pidukõnesid kirjanikest sõpradelt, tõlkijatelt, kaasteelistelt. Avasõnad lausuvad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Luuleliselt või esseistlikult mõtisklevad kirjanikud Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Tiia Toomet, Hando Runnel, Andres Langemets ning Tõnu Õnnepalu, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ja kauaaegne toimetaja Linda Ruud. Väliskülalisi esindavad eesti kirjanduse truud tutvustajad kirjanik Maarja Talgre (Rootsi Raadio), kultuuritoimetajad Tuva Korsström ja Elisabeth Nordgren (Helsingi Hufvudstadsbladet), Turid Farbregd Norrast, Marianne Vogel Hollandist ja kirjanik Heinz Stalder Šveitsist.
Teine osa rõhutab uurimuslikku suhet. Loomingut kui olemise rajamist analüüsivad nii kogumiku toimetaja kui ka filosoof Eduard Parhomenko. Kuulus estofiil professor Cornelius Hasselblatt Groningenist, luuletav vanemteadur Indrek Tart Tallinnast, vabatõlkija Gisbert Jänicke Helsingist ja doktorant Külliki Kuusk loodivad Viivi Luige luule sügavust ning pinda. Tema proosa mõtet selitavad professor Anna Verschik ja dotsent Leena Kurvet-Käosaar pealinna ülikoolist, professor Tiina Kirss ning head Eesti sõbrad – emeriitprofessor Pekka Lilja Jyväskyläst ja tunnustatud kirjamees Juhani Salokannel Helsingist.
Raamatu lõpetavad siduva ülevaateartikli „Viivi Luik linnulennul” ja selle ingliskeelse lühiversiooni taastrükid ning toekas valikbibliograafia, mille koostas luuletaja Jaan Malin.
10. Arne Merilai. Õnne tähendus: kriitilisi emotsioone 1990–2010. 2011. 348 lk. ISBN 978-9949-19-614-2.
"Õnne tähendus" annab läbilõike Arne Merilai arvustuslikust ja esseistlikust tegevusest. Raamatus tuleb eriti välja autori panus kirjandus- ja teatrikriitikasse ning eesti mõtlemiskultuuri arendamisse. Mind paneb tema tekste huviga lugema kirglik lõpuniminek nii mõtlemises kui mängus. Tavaliselt lülitab mängija välja analüütilise enesekontrolli ning mõtleja loobub viguritest. Merilai ei loobu millestki, ta on külluslik, teda on väga palju, ta ei väsi poolel teel. -- Mart Velsker
11. Arne Merilai. Vokimeister: kriitilisi konstruktsioone 1990–2011, 2011. 615 lk. ISBN 978-9949-19-895-5.
Valimik koondab Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professori uurimuslikke artikleid, moodustades terviku tema arvustuste ja lühiesseede kogumikuga „Õnne tähendus: Kriitilisi emotsioone 1990–2010“ (TÜK 2011). Briti Columbia Ülikooli professor Thomas Salumets kirjutab: „“Vokimeister“ on järjekindel, jõuline ja ergutav raamat. Arne Merilai valgustavad, erudeeritud ja mõtteküllased käsitlused lähtuvad sügavuti pragmapoeetikast, mis on peamine nurgakivi mõtleja uuenduslikul lähenemisel keelele, kirjandusele, kultuurile ja teooriale. Vaimusilmas pilt täiuslikumast tekstianalüüsist, õpetab tema uurimissuund meid sügavamalt mõistma sõnakunstiteoste osutava ja enesele osutava mõõtme vastasmängu. Tulemus on värskendav ja kütkestav.“
JÄRELKAJA:
"„Vokimeister” pakub parasjagu kirjandusteaduslikku ajugümnastikat kõikidele neile, kes ei rahuldu kirjanduse lugemisel ja tõlgendamisel tekstide pealispinnaga ning keda tekst peab intrigeerima. /---/ Väljakutseid ja ka vaidluskohti jagub, kui oleks ainult süvenejaid ja vaidlejaid. Õppematerjalina – millena raamat muuhulgas käiku läheb – on vaieldamatult tegemist hariva ja mõtlemist ergutava tekstikogumikuga, mis peaks ka pragmaatilisi õppureid poeetika poole sikutama." – Maarja Vaino, "Keegi ketrab ETIS-es", Keel ja Kirjandus 1, 2013. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/24592
12. Täiskui: Andres Ehin. Koostaja Arne Merilai, toimetaja Ele Süvalep. 2012. 440 lk. ISBN 978-9949-32-161-2.
Andres Ehin (1940–2011), keelevõlur Artur Alliksaare hää õpilane, oli fantaasiarikas luuletaja, mängurõõmus sürrealist Ilmar Laabani kõrval. Koos Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luige ja Hando Runneliga kuulub ta 1960. aastatel alustanud luuleuuendajate tuumikusse. Tõlgenduskogumik "Täiskui: Andres Ehin" koondab 2010. a jüripäeval toimunud konverentsist lähtuvaid uurimuslikke või mälestuslikke käsitlusi. Raamatut täiendavad mõned tähtsad taastrükid, poole sajandi tagune kirjavahetus ajakirja Mana väljaandja Hellar Grabbiga ning Jaan Malini koostatud põhjalik bibliograafia.
13. Eesti teatriteaduse perspektiivid. Koostaja ja toimetaja Anneli Saro. 2013. 208 lk. ISBN 978-9949-32-393-7.
Teatriteaduse perspektiivide üle Eestis arutlevad Anneli Saro, Luule Epner, Ott Karulin, Hedi-Liis Toome, Madli Pesti, Ireene Viktor, Kristel Pappel, Anu Allas, Kristiina Reidolv, Marek Volt ja Madis Kolk. Kogumiku lõpetavad Lea Tormise ja Arne Merilai isiklikumat laadi sõnavõtud Eesti teatriteadlase Luule Epneri auks, kellele köide on ka pühendatud. Köite koostaja ning toimetaja on TÜ teatriteaduse professor Anneli Saro.
14. Thomas Salumets. Mõju mõnu. Toimetajad Arne Merilai ja Ele Süvalep. 2014. 416 lk. ISBN 978-9949-32-709-6.
Thomas Salumets (1956) on eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane, Vancouveris asuva Briti Columbia Ülikooli Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa osakonna kauane juhataja ning komparativistika programmi juht. Ta oli Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) president ja ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja, Humboldti fondi stipendiaat. Saksamaal sündinud ja kasvanud, ent Toronto ja Princetoni ülikoolides germanistikat õppinuna on ta põhjalikult käsitlenud Liivimaaga seotud F. M. Klingeri, J. M. R. Lenzi ning teiste tormi ja tungi autorite loomingut, samuti N. Eliase sotsiofilosoofiat. Nii oma õppetöös kui ka kirjasõnas tutvustab ta sageli eesti kirjandust (J. Kross, V. Luik, T. Õnnepalu, U. Masing, S. Oksanen jt). T. Salumets koostas J. Kaplinski mõttelookogumiku “Kõik on ime” (2004), äsja ilmus Kanadas temalt monograafia “Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski” (2014).
Tõlkeartiklite valimik “Mõju mõnu” tutvustab lähemalt seda väärt meest – meie akadeemilist kaasautorit, retsensenti-oponenti, kel eesti ning maailma kultuur südamel.
15. Cornelius Hasselblatt. Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. Toimetajad Arne Merilai ja Ele Süvalep. 2015. 512 lk. ISBN 978-9949-32-950-2.
Veerand sajandit oma elust on Cornelius Hasselblatt pühendanud eesti kirjandusele. Tema südameasjaks on olnud „näidata, et eesti kirjandus on kirjandus nagu iga teinegi, mida võib lugeda, tõlkida, levitada, kritiseerida ja analüüsida.“ Hasselblatt on hoolitsenud selle eest, et eesti kirjandus oleks rahvusvaheliselt nähtav. Ta on andnud läbi ajaloo suurima panuse eesti kirjanduse vahendamisse. Käesolev kogumik teeb algust Hasselblatti retseptsiooniga Eestis. Raamat koondab ajavahemikus 1983–2014 Eestis või välismaal ilmunud artikleid ja lühivorme, mis annavad aimu selle väärt mehe teadusliku ja vahendava tegevuse ulatusest.
JÄRELKAJA:
“Cornelius on positivist, üks tüüpilisemaid ja järjekindlamaid eesti kirjandusuurimise positivismikeskses loos. Uurijana objektiivne, tegeleb ta ennekõike kirjanduse mõõdetava, vaadeldava jms osaga ja otsib põhjuslikke seoseid.” – Tiit Hennoste, “Cornelius Hasselblatti kanoniseerimine”, Looming 6, 2016. https://www.looming.ee/artiklid/cornelius-hasselblatti-kanoniseerimine/
16. Jüri Talvet. Luulest. Toimetajad Ele Süvalep ja Arne Merilai. 2015. 448 lk. ISBN 978-9949-32-981-6.
Jüri Talvet (sünd 1945) on tuntud kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija, kel on väljapaistvad teened meie humanitaarteaduste arendamisel. J. Talvet on Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja rahvusvahelise ajakirja Interlitteraria asutaja, juht ning peatoimetaja, hispanistika eriala eestvedaja. Käesolev raamat koondab neljakümne aasta jooksul avaldatud arutlusi maailma ja eesti luulest. Tema uurimisala on avar, hõlmates romaani või ingliskeelseid kirjandusi, baroki ja draamaluule poeetikat, kultuuridevahelist tõlget, rahvuslike modernismide võrdlust, eksistentsialismi, kirjandusteooriat ning filosoofiat.
17. Vaateid eesti nüüdisteatrile. Koostajad ja toimetajad Luule Epner, Riina Oruaas, Madli Pesti. 2016. 264 lk. ISBN 978-9949-77-088-5.
Kogumik „Vaateid eesti nüüdisteatrile” sisaldab kaksteist artiklit, mille autorid vaatlevad teatrinähtusi ja -suundumusi Eesti taasiseseisvumisest kuni 2000. aastate lõpuni, keskendudes sel ajajärgul toimunud muutustele ja uutele ilmingutele. Kogumikust leiab nüüdisteatri üldisemat laadi kaardistusi ja mõne valdkonna (näiteks nüüdisaegne tants, teater noorele vaatajale, lavakujundus, teatriharidus) ülevaatlikke käsitlusi, aga ka kitsama fookusega kirjutisi lavastajapositsiooni muutumisest, uue meedia kasutamisest teatris, tehnoloogilisest teatrist, postmodernismijärgse teatri esteetikast jm.
18. Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Koostajad ja toimetajad Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak. 2016. 334 lk. ISBN 978-9949-77-327-5.
Kogumik koondab kahe uurimisrühma tulemusi tekstide adressaadi ning kodu- ja väliseesti kirjandussuhete teemal. Ilukirjanduse kõrval käsitletakse dialoogiliselt ka omaeluloolisi kirjutisi: nii mälestusi, päevikuid kui ka kirjavahetust. Vaadeldakse kirjandusruumi piire: seost foto, filmi ja muusikaga, suhet looduse, ajaloo ning ühiskonnaga. Väärtustatakse arhiiviallikaid ja otsitakse uusi võimalusi mälukultuuri teoreetiliseks mõtestamiseks.
Artiklite autorid: Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss, Leena Kurvet-Käosaar, Külliki Kuusk, Henri Kõiv, Marin Laak, Arne Merilai, Agnes Neier, Triinu Ojamaa, Aare Pilv, Johanna Ross, Aija Sakova, Tiina Saluvere, Kadri Tüür.
19. Pekka Lilja. Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest. Toimetajad Eva Velsker ja Mart Velsker. 2017. 374 lk. ISBN 978-9949-77-635-1.
Pekka Lilja (1943) on Soome kirjandusteadlane, Jyväskylä ülikooli emeriitprofessor. Ta on uurinud nii soome kui ka eesti kirjandust, esinenud mõlemas keeles aktiivse kirjanduskriitikuna ja olnud aastakümnete jooksul üks olulisemaid kahe maa vahelise kultuurisilla loojaid. Lilja väitekiri ,,Positiivisen sankarin tulo neuvostovirolaiseen romaaniin” (1980) avas täiesti uusi perspektiive Nõukogude Eesti kirjanduse tsensuurist sõltumatul käsitlemisel, üks osa sellest ilmub ka käesolevas köites. Ta on avaldanud mitmeid teoseid soome keeles, eesti keeles on Pekka Lilja ja Kulle Raigi ühistööna ilmunud raamat ,,Urho Kekkonen ja Eesti” (2007). ,,Koos lahus” on Lilja esimene eestikeelne artiklikogu, mis sisaldab töid alates 1973. aastast ning annab läbilõike tema mitmekülgsest tegevusest.
JÄRELKAJA:
“…enesekindel, otsekohene, mahlakas, hoogne, (enese)irooniline, kus vaja, tembitud sarkasmiga.” – Rein Veidemann, “Pekka Lilja punane raamat”, Looming 5, 2018. https://www.looming.ee/arhiiv/pekka-lilja-punane-raamat/
20. Sirje Kiin. Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus. Artikleid, sõnavõtte ja (sise)arvustusi 1977–2019. Toimetajad Brita Melts ja Katrin Raid. 2019. 448 lk. ISBN 978-9949-03-142-9.
„Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus” on tõeline tekstide aardelaegas. Kuigi valitud artiklid on väga eripalgelised, ühendab neid üks omadus: raamat räägib sügavast pühendumisest kodumaa kirjanduskultuurile, kui mitte lausa aupaklikkusest selle vastu. Autor julgustab meid, lugejaid: asendagem oma liigne enesekesksus kiindumusliku suuremeelsusega ja kahtlus usaldusega.
Ulatudes üle nelja aastakümne, heidavad kogumikku valitud arvustused, esseed ja arutlused kirjanduselule sügavalt hoolivat valgust. Peale eesti kaugema kultuurimineviku tugevate häälte, nagu Juhan Liiv ja Marie Under, keskendub Kiin XX sajandi teise poole eesti kirjanikele alates Ain Kaalepist kuni Tõnu Õnnepalu ja Ene Mihkelsonini (ulatudes nõnda ka XXI sajandi algusse), aga ka vähem tuntud pagulasautoritele, nagu Ilona Laaman ja Urve Karuks. Mõne varem avaldamata sõnavõtuga Eesti NSV Kirjanike Liidu aastakoosolekutel, samuti kirjastuse Eesti Raamat tellitud nn siseretsensioonidega võimaldab Kiin heita haruldase pilgu tollasesse ülitundlikku atmosfääri, sellesse, kuidas Nõukogude okupatsiooni viimasel kümnendil reguleeriti kultuurivaldkonda ja kui ebastabiilsed olid selle aja poliitilised olud. – Thomas Salumets
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2019. aasta esseistikaauhinna nominent.
JÄRELKAJA:
"Milline kirjutaja on Sirje Kiin? Asjalik, rahulik, selge väljendusega, ei vigurda ega epateeri, ta on rahvavalgustuslik ja pedagoogiline selle sõna parimas tähenduses. Kui teksti siginebki kirglikumaid noote, siis on see mure eesti rahva, kirjanduse ja kultuuri pärast." – Mihkel Kunnus, "Vabanenud vaim pöördub keha poole", Keel ja Kirjandusr 5, 2021. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/28577
21. Mart Velsker. Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020. Toimetaja Katrin Kern. 2022. 463 lk. ISBN 978-9949-03-861-9.
Sõnaraamat ütleb, et luulejutt on „luiskelugu, loba” või ka „muinasjutt”. Luulejutuks on mõnikord nimetatud jutustavat luulet, aga nõnda on nimetatud ka luulelise kallakuga proosat. Selles raamatus on tekste pigem neljandas tähenduses: luulejutt on jutt luulest, tekst luule teemal. Keegi ei keela samas pealkirjale kolme esimest tähendust juurde mõelda.
Mart Velsker on uurinud ja õpetanud eesti kirjandust ning tegelenud eriti palju eesti luulega. Ta asus Tartu Ülikooli õppejõuna tööle 1994. aastal. Artiklid ja arvustused, mis selles köites ilmuvad, on valminud aastatel 1994–2020.
JÄRELKAJA:
“[K]ogumik [on] avar, kenasti mitmekülgne ja tervikpildis esinduslik – kaua oodatud ja vajalik raamat eesti luuleloo parimalt asjatundjalt ja ühelt järjekindlamalt luulekriitikult.” – Brita Melts, “Parim jutukogu 2022”, Looming 1, 2023. https://www.looming.ee/arhiiv/parim-jutukogu-2022/
“[K]kogumik peaks olema kohustuslik lugemisvara igaühele, kes tahab kunagi kirjutada kirjanduskriitikat…” – Tõnis Parksepp, “Kuidas jutustada luulest ja miks?”, Keel ja Kirjandus 12, 2023. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36209
22. Arne Merilai. Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022. Toimetajad Brita Melts ja Arne Merilai. 2022. 423 lk. ISBN 978-9949-03-871-8.
Üks võrukeelne maletaja olevat mängides ikka ütelnud: „Tõstan titsi taade.” Seda humoorikat, trohheilist alliteratsiooni võiks nõnda tõlkida: panen prussi paika. Pealkiri rõhutab kirjandusteaduse loovat ja kehtestavat, transformatiivset funktsiooni. Raamat koondab autori viimase kümne aasta käsitlusi, kokku nelikümmend üks kirjutist. Esimeses jaos on resümeega, teises resümeeta akadeemilised artiklid. Kolmandas osas on arvustused ja esseed, mis resümeerivad midagi olemuslikku autorite ja teoste kohta. Neljas tsükkel pakub nii isiklikke resümeid kui ka kunstilist kokkuvõtet. Paar arutlust ilmub esmakordselt.
JÄRELKAJA:
"Arne Merilai raamatus kohtub teoreetik pedagoogiga, ilma et kumbki pool järele annaks. Tundub, et ülikoolis peabki nii tegema, kuivõrd teadus püsib teoorial ja pedagoogika suhtlusel. Kui ainult kõigil säiliks selleks kohtumiseks vajalikud eetilised printsiibid ja empaatiavõime." – Indrek Ojam, "Ühtsusest ja paljususest kirjandusteaduses, ilma valehäbita", Keel ja Kirjandus 3, 2023. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/34994
23. Tiit Hennoste. Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021. Toimetaja Brita Melts. 2022. 386 lk. ISBN 978-9916-27-049-3.
See raamat kõneleb eesti kirjanduse moderniseerumisest ning eestlase eurooplaseks saamisest läbi 20. sajandi. Raamatu keskmes on kirjandusmanifestid, kirjanduslikud programmid, kirjanduslood, kirjandusõpikud jms, mille abil kirjutajad soovivad vallutada ja hoida kirjanduselus kirjanduslikku võimu.
Raamat koosneb kuueteistkümne aasta jooksul (2005–2021) kirjutatud kahekümnest artiklist ja esseest, mida ühendavad n-ö perekondlikud sidemed. Tekste läbivad kesksed vastandused ja probleemid, mis on põhjustanud eesti kirjanduses vaidlusi läbi 20. sajandi, tuumaks vaidlus rahvusliku ja individualistliku lähenemise ning eetika- ja esteetikakesksuse ehk elu ja ilo vahel.
Tiit Hennoste on uurinud eesti modernistlikku ja avangardkirjandust, kirjandusmanifeste ning eesti kirjandusuurimise ajalugu. Temalt on varem ilmunud artiklikogu „Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk“ (2003) ja monograafia „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I.“ (2016).
JÄRELKAJA:
“See on imetlusväärselt põhjalik, andme- ja mõtteküllane raamat, ühtaegu teatmeteos ja ideede laboratoorium. Õnneks ei löö see ka tummaks, vaid ärgitab vastu kostma.” – Märt Väljataga, “Manifestid ja ismid”, Looming 8, 2023. https://www.looming.ee/arhiiv/manifestid-ja-ismid/
"Teosest kiirgab autori rõõmu sukelduda eesti kirjanduse uurimisse ning lugejad saavad sellest kasu, sest lugemine on tõenäoliselt lausa lust." – Cornelius Hasselblatt, "Lugemis- ja uurimisrõõm", Keel ja Kirjandus 10, 2023. https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35937
24. Jaak Tomberg. Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime. Toimetaja Neeme Lopp. 2023. 308 lk. ISBN 978-9916-27-150-6.
See raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema. Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta esseistikaauhinna laureaat!
"Jaak Tombergi kirjandusteaduslik tulevärk võib esialgu tunduda raskesti „läbi hammustatav”, aga kui kord juba lugemisega alustada, siis veab see enesega kiiresti kaasa. Tomberg esindab seda akadeemilise kirjutamise laadi, mis oma arutluste taustaks olevaid käsitlusi kenasti lauale laotades ei jäta neid sinna vedelema, vaid põimib viited neile sobilikult kokku analüüsidega. Ulme, kliima, düstoopia, tehnika viimane sõna, poeetika ning nende mitmetasandilised seosed võiks huvitada nii ulmesõpru kui ka kirjandusteoreetikuid, kuid tegelikult kõiki, kes ei piirdu mööda latvu laskmisega." – Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta esseistikaauhinna žürii koostatud tutvustusest
JÄRELKAJA:
“[H]oolikas ja täpselt argumenteeritud raamat.” – Tõnis Kahu, “Mõeldav ja kujutletav”, Vikerkaar, oktoober 2023. https://www.vikerkaar.ee/archives/30032
"... põhjalik ja rahulik akadeemiline uurimus kujut(l)use utoopilisest jõust." – Ott Puumeister, "Reaalsus on alati alles tulemas", Akadeemia, 1, 2024, lk 167–174.
"See raamat on ... äärmiselt sümpaatne vestluskaaslane. ... Tomberg on suurepärane (ümber)jutustaja, kombineerides käsitletavate teoste sisuliste dominantide vahendamist ja poeetilist analüüsi vilunud kirjandusuurija elegantsiga..." – Marja Unt, "Kuidas hüpata üle oma varju", Müürileht, 4. märts 2024. https://www.muurileht.ee/arvustus-kuidas-hupata-ule-oma-varju/
"... mulle väga meeldib see, kuidas Tomberg oma objektide sees ringi jalutab, mida näeb, esile tõstab jne. Ta teeb seda plastiliselt, tal on stiili, ehkki vahel võtab asi ehk liiga akadeemilis-müstilise kuju." – Janar Ala, "Tulevik on surnud, elagu tulevik!", Postimees, 30. märts 2024. https://kultuur.postimees.ee/7989804/nadala-raamat-tulevik-on-surnud-elagu-tulevik
"On tänuväärne, et praegu valitsevas mõõdikukeskses kõrghariduses on Eesti humanitaarteadlane võtnud riski kirjutada kaalukas teaduslik monograafia eesti, mitte inglise keeles, latti eesti lugeja jaoks alla laskmata." – Raili Marling, "Kuidas paremini kujutleda?", Keel ja Kirjandus, 4, 2024, lk 393–396
