"Islam kontekstis" on on raamatusari, mille eesmärk on tuua eesti lugejani islami alustekstidega (Koraan, sunna, ajaloo- ja õigustööd) seotud kirjanduse ning laiemalt islami kultuuriruumi kuuluvate teoste tekstikriitilisi esma- ja uustõlkeid ning pakkuda nende juurde nüüdisaegset teaduslikku kommentaariumi.
Sarja toimetajad: Amar Annus, Üllar Peterson
Toimetuskolleegium: Helen Geršman (Tallinn), Otto Jastrow (Tallinn), Kalle Kasemaa (Tartu), Elo Süld (Tartu)
ISSN 2504-754X
1. Šihāb ad-Dīn Yaḥyā Suhrawardī, Ingel Gabrieli tiibade sahin. Pärsia ja araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa ja Haljand Udam. 2016. 200 lk. ISBN 978-9949-77-318-3.
Sarja esimene köide sisaldab 12. sajandil elanud pärsia filosoofi ja müstiku Šihāb ad-Dīn Yaḥyā Suhrawardī sufismialaste kirjutiste tõlkeid. Suhrawardī kirjalik pärand on mitmekülgne, ta kirjutas nii pärsia kui araabia keeles. Siinses valimikus on esitatud filosoofiline traktaat „Valguse paleed” ning kaheksa müstilist jutustust („Ühel päeval sufide seltsis”, „Kiri lapseseisuse kohta”, „Ingel Gabrieli tiibade sahin”, „Purpurpunane peaingel”, „Armastajate teejuht”, „Sipelgate keel”, „Simurġi hüüd”, „Kiri õhtumaisest pagendusest”). Mõned uurijad seavad need allegoorilised jutustused isegi kõrgemale Suhrawardī peateoseks peetavast „Ida tarkusest” ning näevad neis tema teoloogia ja filosoofia kvintessentsi. Sel põhjusel on neid ka kõige rohkem tõlgitud. Kogumik on varustatud Kalle Kasemaa põhjaliku saatesõnaga, raamatu lisas on ära trükitud ka Haljand Udami lühem käsitlus „Suhrawardī ja Dante”.
2. Hišām ibn al-Kalbī, Ebajumalate raamat (Kitāb al-aṣnām). Araabia keelest tõlkinud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Helen Geršman ja Üllar Peterson. 2019. 332 lk. ISBN 978-9949-03-077-4.
Sarja teine köide sisaldab islami algusajal olulise, kuid hiljem põlualuse autori Hišām ibn al-Kalbī (737–822) „Ebajumalate raamatu” tõlget. See on ainus terviklikult säilinud islamieelsete araablaste polüteistlikku kultust kirjeldav käsitlus. Puuslike ja ebajumalakummardamiskohtade kirjeldused vahelduvad islamieelse luule näidetega, mis teeb teose põnevaks nii ajaloost, religiooniloost, folkloristikast, etnograafiast kui ka kirjandusloost huvituvale lugejale. Tõlke eessõnas antakse põhjalik ülevaade ibn al-Kalbī elust ja loomingust, „Ebajumalate raamatu” ülesehitusest ja uurimisloost, autori keelekasutusest ning islamieelseist ebajumalaist. „Kuratlik kolmik” al-Lāt, Manāt ja al-ʿUzzā, aga ka hulk teisi tegelasi, kellest tänapäeva muslimid enam midagi teada ei taha, kuid samas neid oma religioosses mälus sajandist sajandisse kaasas kannavad, leiavad siin kriitilise käsitluse nii ajaloolisest, religiooniloolisest kui ka keeleteaduslikust vaatenurgast.