Eesti keele varamu
Sari "Eesti keele varamu" esitab põhilise teadmise eesti keele ehituse ja kasutuse kohta.
Sarja peatoimetaja: Helle Metslang
Sarja kolleegium: Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Karl Pajusalu, Jüri Viikberg
Sarja väljaandmist toetavad riiklik programm "Eesti keel ja kultuurimälu", Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu Ülikool ja Emakeele Selts.
Sarja kaanekujundus: Kalle Paalits
Sarjas ilmunud raamatud
1. Reet Kasik, Sõnamoodustus. 2015. 424 lk. ISBN 978-9949-32-985-4.
Sõnamoodustuse köide kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastuse võimalusi. Vähem kui kümnendik eesti keele sõnadest on lihtsõnad, üle 90 protsendi on liitsõnad ja tuletised. See raamat näitab, missuguseid tähendusseoseid on eesti keele sõnamoodustusvahenditega võimalik luua, ning kirjeldab produktiivseid ja reeglipäraseid võimalusi, mida kasutatakse uute sõnade moodustamiseks. Sõnastikusõnade kõrval on raamatus rikkalikult näiteid spontaanselt loodud tekstisõnadest.
2. Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras, Eesti keele hääldus. 2016. 288 lk. ISBN 978-9949-77-250-6.
Eesti keele häälduse köide kirjeldab eesti keele hääldussüsteemi ning selle varieerumist. Siit saab ülevaate eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist. Raamat esitab samuti põhjaliku sissevaate eesti keele häälduse uurimislukku nii foneetika kui ka fonoloogia vaatenurgast.
3. Eesti keele süntaks. 2017. 924 lk. ISBN 978-9949-77-436-4.
Süntaksi köide annab põhjaliku ülevaate eesti keele lauseehituse kohta selle variandirohkuses ja suundumustes. Raamat koosneb 23 artiklist, mis hõlmavad süntaksi kõiki keskseid teemasid alates lauseliikmete funktsiooni ja vormi kirjeldusest ning lõpetades liitsete lausestruktuuride kirjeldusega. Raamat sisaldab ka eesti keele süntaksi uurimisloo. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajad Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang.
4. Annika Viht, Külli Habicht, Eesti keele sõnamuutmine. 2019. 438 lk. ISBN 978-9949-03-051-4.
Sõnamuutmise köide koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate eesti keele sõnamuutmissüsteemist: käändsõnad on jagatud 26 ja pöördsõnad 12 tüüpi, millele lisanduvad rööptüübid. Käsitlust ilmestavad tabelid ja kasutusnäited mh veebitekstidest. Teine osa kirjeldab vormide kujunemis- ja uurimislugu. Käsitluses on ühendatud ajalugu ja tänapäev, vormisüsteemi ja -kasutuse kirjeldus, vormikirjelduse makro- ja mikrotasand.
6. Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. 2020. 420 lk. ISBN 978-9949-03-541-0.
Keeleajaloo köide kirjeldab tänapäeva eesti keele kui läänemeresoome keele kujunemist. Põhjalikult käsitletakse mitme tuhande aasta jooksul toimunud häälikumuutusi ja nende tagajärgi, vältevastanduse tekkelugu, käände- ja pöördevormide süsteemi väljaarenemist, morfoloogiliste tunnuste eri variantide kujunemist, sõnavara ajalugu. Raamat tutvustab ka keeleajaloo uurimismeetodeid ning esitab sissevaate eesti keele ajaloo uurimislukku.
8. Jüri Viikberg, Eesti murrete grammatika. 2020. 360 lk. ISBN 978-9949-03-228-0.
Eesti murrete grammatika köide kirjeldab ülevaatlikult meie murrete grammatilist ehitust (põhirõhuga käänd- ja pöördsõnal) ning näitab, missugune murdekeel iseloomustab Eestit eri paigus. Lisatud on sissevaade murdealade liigendamise ja murrete uurimise ajalukku ning käsikirjade ja publikatsioonide loendid. Valminud on üldpilt, mille pinnalt edaspidi luua uusi käsitlusi eesti murrete ühisosast ja erijoontest ning uurida kirjakeele grammatika murdelist tagapõhja.