Kaasaegne mõte
Sarja Kaasaegne mõte koordineerib Tartu Ülikooli kirjanduse osakond. Sarja toimetaja on professor Jüri Talvet.
ISSN 1736-3136
Sarjas ilmunud teosed:
1. Jüri Talvet, Sümbiootiline kultuur: mõtisklus U-st, 2005. 75 lk. ISBN 978-9949-11-146-6.
2. Antonio D'Alfonso, Etnilisuse kaitseks. Inglise keelest tõlkinud Reet Sool, eessõna Jüri Talvet, 2006. 149 lk. ISBN 978-9949-11-291-3.
3. Jaan Kaplinski, Paralleele ja parallelisme, 2009. 275 lk. ISBN 978-9949-19-040-9.
4. Rosa María Rodríguez Magda, Simulaakrumi nauding. Hispaania keelest tõlkinud Helina Aulis, 2009. 188 lk. ISBN 978-9949-19-067-6.
5. Simona Škrabec, Võitlustuhin: Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil. Katalaani keelest tõlkinud Maria Kall, 2009. 202 lk. ISBN 978-9949-19-090-4.
6. Fanny de Sivers, Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm, 2010. 79 lk. ISBN 978-9949-19-399-8.
7. Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest, 2013. 96 lk. ISBN 978-9949-32-472-9.
Raamat sisaldab viit esseistlikku käsitlust: "Laulmine iseendast on ju kena küll, aga muidu ma eriti ei soovitaks", "Luuletaja leiab laiba", "Luuletusi loomadest" (Eesti Kultuurkapitali 2013. aasta artikliauhinna laureaat), "Tuulest tulnud luule" ning "Ühe mehe Linux on teise OS/2".
"Katre Talviste on kuldsete kätega uurija – kõik, mida ta puudutab, tundub muutuvat teaduseks, kuid jääb siiski alati ka eluliseks. Tema kohta kehtib otseses mõttes Umberto Eco soovitus, et teadust tuleks teha nii, nagu kirjutataks põnevusjuttu või krimiromaani. Muhedas ja inimlähedases rütmis mõtiskleb autor tõlkimise tähtsusest nii Eesti luulemaastikul kui ka elus üldse. „Laulmine iseendast ja teistest” arutleb, kuidas mõista tõlkeid väikerahvaste kontekstis, kus ei tule arvestada mitte ainult sellega, et kodu- ja maailmakirjandus on tihedalt kokku põimunud, vaid ka sellega, et tõlkimine on midagi täiesti igapäevast, mis juhtub tihti kuidagi iseenesest ja märkamatult. Tõlkimine on siin maal elamisega kaasnev paratamatus, see on kõikjal meie sees ja ümber – küllap veelgi loomulikum tegevus kui luuletamine. Millest ka tõdemus, et Eesti luuletaja on tõlkijana praktiline tegudeinimene, mitte tuulelipp – ta on läinud ja käinud ja maailmast ära toonud selle, mida talle on vaja, ja nüüd on see meil olemas, meie oma. Vaieldamatult. Edasi võib vaadata, mida me selle saagiga nüüd peale hakkame.
Katre Talviste kaitses 2007. aastal Pariisi 12. Ülikoolis (nüüd Université Paris-Est Créteil Val de Marne) doktorikraadi Charles Baudelaire’i tõlgetest ja tõlgendamisest Eestis ja jätkab oma teadustegevust Tartu ülikoolis. Ta on ajakirja Interlitteraria tegevtoimetaja ning kirjanduse õppematerjalide toimetaja kirjastuses Avita. Talviste on avaldanud mitmel pool artikleid prantsuse kirjanduse retseptsioonist Eestis ning tõlkinud prantsuse esseistikat, teiste seas Foucault’, Baudelaire’i ja Voltaire’i tekste." (Madli Kütt)
8. Jüri Talvet, Kümme kirja Montaigne'ile. "Ise" ja "teine", 2014. 175 lk. ISBN 978-9949-32-652-5.
Sokrates vaatas lootusrikkalt teispoolsele elule, kus ta saaks vestelda targimatega auväärsete kadunute seast. Jüri Talvet ei ole hakanud seda ära ootama, vaid on selle asemel otsustanud alustada vestlust tarkadega juba siinses elus. Tema kümme kirja vormis arutlust on läkitatud ühele targimaist eelkäijaist, Michel de Montaigne’ile. Talveti mõtiskeludes asetuvad tänapäevased küsimused pikka ajaloolisse perspektiivi ning rikkalikku kirjanduslikku konteksti. Neist kirjadest ilmub praegusaja globaalsete suundumiste kompromissitu kriitika, ent Talveti kriitika vaste – või vahest selle olemus – on lootuse väljavaade. (H. L. Hix)
9. Giuliano Scabia, Värin. Mis on luule?, 2017. 86 lk. ISBN 978-9949-77-532-3.
Neil vähesetel lehekülgedel räägib Itaalia teatriuuendaja, kirjanik, õppejõud,filosoof ja usin kõndija Giuliano Scabia (snd 1935 Padovas) oma eksperimentidest luule-, teatri- ja muusikamaastikel – otsides häält, mis sünnib armust, mängust, hoolest. See arm on ka puhastumine, lapse rõõm, emaüsas oleva loote hingetõmme; kuulatamine enne kõnelemist, lõhe, kustkaudu näeb teisi maailmu, ja jutustuse pesa. Luule on Scabia jaoks kerge rännak mööda päris ja kujuteldava maailma ligipääsmatuid ja keerulisi teid, otsimaks värinal kehastuvate sõnade ürgseid vorme. See on kõnnak mööda radu ja metsi, mööda püha Franciscuse ja Collodi, Nievo, Rigoni Sterni, Borgese, Zanzotto, Meneghello ja Tarkovski jälgi. See peaaegu provokatiivselt vanamoodne raamat kõneleb meile isaliku usalduse ja tarkusega, mis näib kostvat aegade tagant, luulest, mis on varjul meis kõigis – on varjul meis kõigis elunevas lapses, loomas ja taimes. (Jüri Talvet)
10. Lauri Pilter, Kaaslased öös, 2018. 84 lk. ISBN 978-9949-77-937-6.
Ülemaailmsete võrgustike ajal on öö ainus paik – just nimelt paik: maakera varjukoht –, kuhu ei tungi lömastava massina globaalne infotulv. Öö oma toas, oma voodis, oma silmalaugude alla peidetuna. Tegelikult paistab päike ka sinna. Öö vari on planeedi väike suletõmme ääretus kosmilises siras. Kuid seal saab hinge tõmmata. Kaugete ööde hingetõmmetest sünnivad uuesti möödunud päevad, milleks me neil öötundidel jõudu kogusime ja millest meile järgmised ööd puhkust pakkusid. Tundub nagu sünniks päike uuesti varjust, mille ta planeedi tagaküljele heitis. Nagu oleks iga varjav öö pisike lisanduv vitamiin päikese lõputusse energiavaramusse.
Käesolevas raamatus kirjutab autor ja Tartu Ülikooli õppejõud Lauri Pilter (sünd 1971) oma kaaslastest öös.
---
"Tartu Ülikooli inglise filoloogina lõpetanud ja hiljem samas väitekirjaga „Koomikast ja tragikoomikast William Faulkneri loomingus” doktorikraadi omandanud Lauri Pilterist (sünd 1971) on saanud meie vaimurüütlite tänases salgas üks järjekindlamaid jätkajaid vanemale vähemusele, kes oma loovuslikku annet „enda” ja „teise” vahel jagades Eestit 20. sajandi algusest peale teadlikult ja virgalt maailma kultuurrahvaste sekka on üritanud tõsta. Pilteri algupärasest belletristikast on koguni kaitstud doktoriväitekiri (Brita Melts, 2016). Ühe oma raamatutest on ta kirjutanud algupäraselt inglise keeles ja avaldanud Larats Pilteri pseudonüümi all: „Uncle Endel’s Grendel, and Other Stories” (2011). Pilter on pälvinud nii Friedebert Tuglase novelliauhinna kui ka Betti Alveri auhinna (2004). Romaan „Retk Rahemäkke” ilmus 2010. aastal. Ta on näidanud oma võimekust ka luuletajana ja luuletõlkijana. Paljude võõrkeelte tundjana on tal juba praegu suuri teeneid maailmakirjanduse kodustamisel Eestis. Nii võis tänu tema toimetajatööle TÜ Kirjastuse „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sari väärika alguse saada G. Chauceri „Canterbury lugudega” Votele Viidemanni tõlkes. Ise on ta samasse sarja tõlkinud G. Boccaccio „Madonna Fiammetta eleegia”, (põhiosas) M. de Cervantese „Näitlikud novellid” ja Juan Manueli hiliskeskaegse jutukogu „Krahv Lucanor” (ilmumas). Ka on tema tõlgete seas W. Faulkneri, M. Twaini jt teoseid. Keelte ja kirjanduste tundmise avaral taustal ei tule imeks panna, et Pilter oma kirjandusvaatluslikus esseistikas tabab erksalt uudseid seoseid, avastab „kaanonist” varju jäetud kirjanike loomingus habrast võlu ja ilu, oskab näidata olgu maailma- või kodukandikirjanduses seda, mis lugeja häid ja õilsaid tundeid võiks kosutada." -- Jüri Talvet
11. Jüri Talvet, Tundmised, 2019. 208 lk. ISBN 978-9949-03-245-7.
„Tundmiste” 69 lühivormis arutlust jätkavad Jüri Talveti varasemate esseeraamatute „Sümbiootiline kultuur” (2005) ja „Kümme kirja Montaigne’ile” (2014) temaatikat – keskmes püsib kultuuri vahekord loodusega, ühiskonnaga ja (kordumatus ajaraamis) isikliku eksistentsiga. Väljenduse teadlikku kokkusurutust on mõjutanud Baltasar Graciáni mõttetihe aforistlik „Käsioraakel ja arukuse kunst” (1647; Talveti tõlkes 1993; uus väljaanne „Käsioraakel ja ettenägelikkuse kunst”, 2019). „Tundmistes” kompab autor meie tänase päeva ühiskondade ja kultuuri seisundit, üritab seda mõtestada vaimuloome ajalooliste seikade ja muutuste taustal, näeb iga rahvuslikku kultuuriruumi maailmakultuuri asendamatu osana.
12. Marko Pajević, Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe, 2023. 134 lk. ISBN 978-9916-27-243-5.
Meil on tarvis poetoloogilist antropoloogiat uue hoiaku alusena oma olemasolemisse selles maailmas. Ainult siis suudame vastu panna ökoloogilistele, majanduslikele ja tehnoloogilistele väljakutsetele. Ja sellega tuleb kohe ja otsustavalt alustada – nüüd ja kohe.
Marko Pajević (sünd. 1967) on Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi Euroopa keelte ja kultuuride külalisprofessor. Aastail 2018–2022 oli ta Tartu Ülikooli germanistika professor, varem on ta töötanud õppejõuna Pariisis, Belfastis, Londonis ja Berliinis. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad poeetika, kirjandusfilosoofia, kultuuriteooria, kirjanduspoliitika, tõlketeooria ja keeleteooria. Lisaks paljudele artiklitele ning toimetatud kogumikele ja antoloogiatele on Marko Pajević avaldanud monograafiad „Zur Poetik Paul Celans: Gedicht und Mensch – Die Arbeit am Sinn“ (2000), „Kafka lesen. Acht Textanalysen“ (2009), „Poetisches Denken und die Frage nach dem Menschen. Grundzüge einer poetologischen Anthropologie“ (2012) ning „Poetisch denken. Jetzt“ (2022).
13. Kalle Käsper, Igaviku igavus. Valik esseid kirjandusest, 2023. 176 lk. ISBN 978-9916-27-154-4.
Esseed:
TA OLI KÄINUD ITAALIAS! Märkmeid meie Villemist, Shakespeare’ist | SULEPEAGA JOONISTATUD FRESKO. Märkmeid Zola epopöa kohta | JA MA NÄGIN… Märkmeid Maupassanti novellide kohta | ILU JA LESBID. Märkmeid Prousti epopöa kohta | RAHVA JA VÕIMU SÕDA. Mõni sõna „Klim Samgini elust” | ARMASTUS JA IHA. Mõni sõna Bunini loomingust | ÜKSINDA, STALIN, SA KANNAD… Kolm kiidulaulikut: Pindaros, Horatius, Mandelštam | VENEMAA VÕI NSVL? Ääremärkusi Simonovi triloogia kohta | IGAVIKU IGAVUS. Ääremärkusi Asimovi loomingu kohta
Kalle Käsper (sünd. 1952) on kakskeelne luuletaja ja kirjanik ning tõlkija. Ta on avaldanud viis luulekogu eesti keeles ja kaks vene keeles. Tema peateos proosa vallas, aastail 2005–2014 ilmunud kaheksaköiteline epopöa „Buridanid“ pälvis Tammsaare romaaniauhinna (2013), vene keeles kirjutatud lühiromaan „Ime“ Peterburi ajakirja „Zvezda“ aastapreemia (2017). Moskva kirjastuses Litres ilmus 2020. aastal Käsperi 26-köiteline elektrooniline teostekogu. 2021. aastal määrati Käsperile Ivar Ivaski Mälestusfondi stipendium kirjanduslike esseede valimiku „Pihtimus harimatusest“ eest. Tõlkijana on Kalle Käsper eesti keelde vahendanud Arkadi ja Boriss Strugatski, Gaito Gazdanovi ning Georges Simenoni teoseid (osaliselt koos abikaasa Gohar Markosjan-Käsperiga) ning Gohar Markosjan-Käsperi proosat ja luulet.