eesti
english
Kontakt | Kirjastamine | Teenused | KKK | Meedia | OA | Andmebaasid | Liikmelisus | Ajalugu
Otsing
Laiendatud otsing
  Ostukorv
Ajakirjad
Sarjad
SOODNE
Ajalugu ja arheoloogia
Arstiteadus
Esseistika
Etnoloogia ja folkloristika
Filosoofia
Ilukirjandus
Keele- ja kirjandusteadus
Keeleõpe
Kehakultuur
Kultuuriuuringud
Kunstiteadus
Loodusteadused
Majandus
Matemaatika
Meedia
Pedagoogika
Politoloogia
Psühholoogia
Semiootika
Sotsioloogia
Teatri- ja filmiteadus
Teoloogia ja religiooniuuringud
Õigusteadus
Varia
Tartu Ülikoolis kaitstud doktoriväitekirjad
E-raamatud


Ajalugu ja arheoloogia

0
Ajalooline ajakiri 2015, 3 (153). Teemanumber: Balti–Põhjamaade regionalism (Special issue: Baltic–Nordic regionalism)
Keel
inglise, eesti
Toimetaja
Pärtel Piirimäe
Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus
Aasta
2015
Lehekülgi
140 lk
Formaat
148x230 mm
ISSN
1406-3859
Raamatu hind
5,00 €
Lisainfo
Põhjamaad – Skandinaaviamaad ja Soome – omandasid regioonina lisaks geograafilisele tähendusele 20. sajandil ka poliitilise ja ajaloolise entiteedi, seda justkui asjana iseeneses, mida on sageli tajutud kui midagi loomupärast. Ometi pole Põhjala ulatus ning põhjamaisuse kontseptsioon mitte alati olnud endastmõistetavad. Käesoleva ingliskeelse teemanumbri „Balti-Põhjamaade regionalism“ neli uurimust avavad Põhjala ning põhjamaisuse mitmetahulise tähenduse ja pakuvad uusi tõlgendusvõimalusi läbi selle piiride, valikute ja tupikteede ajaloolise ümbermõtestamise, projitseerides Põhjamaadega seonduvaid alternatiivseid geopoliitilisi visioone ning püüdes selle tähendusvälja senisest laiemaks venitada. Allikmaterjalid selleks pole pärit mitte ainult poliitilisest või diplomaatilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kultuuri ning teadusajaloo vallast. Carl Marklund analüüsib 20. sajandi alguses Rootsis tekkinud “regioonitöö” lähtealuseid, eesmärke ja pärandit lähtuvalt Rootsi konservatiivi ja sotsiaalteadlase Rudolf Kjelléni seisukohtadest, mille järgi tulnuks tugevdada Rootsi senist kultuurilist ja poliitilist mõjuvõimu Läänemereruumis ja eriti Venemaal ning anda ühtlasi Rootsile uus ja proaktiivsem positsioon maailmaturul. Mart Kuldkepi artikkel uurib I maailmasõja aegseid katseid rajada alus uuele sõjajärgsele Läänemereregioonile, mille juhtivaks poliitiliseks võimuks oleks pidanud saama Saksa-sõbralik Rootsi. Ainur Elmgreni uurimus keskendub oktoobrirevolutsioonile järgnenud aastakümnel Rootsis, Soomes ja Nõukogude Karjalas eksiilis viibinud Soome revolutsiooniliste poliitikute kommunistliku maailmarevolutsiooni ideel baseeruvale “Nõukogude Skandinaavia” loomise plaanidele. Marta Grzechnik tutvustab pärast I maailmasõda Poola akadeemilistes ringkondades suurenenud huvi merega seotud küsimuste vastu ning uue Poola merelise identideedi ülesehitamise püüdlusi, keskendudes 1925. aastal loodud Balti Instituudi tegevusele selles valdkonnas.
Kogus:
Lisa ostukorvi
Info ja teenindus
Müügitingimused
Privaatsuspoliitika
NB! Oluline info