Avatud Eesti raamat

Image

Sigmund Freud, Inimhinge anatoomiast. Tõlkinud Anne Lill, kommenteerinud Jüri Allik, 1999. 431 lk. ISBN 9985563999.

Kaks esimest Freudi 1915. a. kirjutatud metapsühholoogilist tööd "Tungid ja tungisaatused" ning "Teadvustamatus", lisaks Freudi viimane suurem üldistus "Mina ja Miski" võtavad kokku tema vaated inimhinge anatoomia kohta. Raamatu põhiosa moodustab Jüri Alliku uurimus "Sigmund Freudi elu ja töö", kus on antud kaasaegne kriitiline hinnang psühhoanalüüsi klassikule. Raamatu lisades on ära toodud Freudi elutee tähtsamad sündmused ja Freudi olulisemate haigusjuhtumite lühikirjeldused. 

JÄRELKAJA:

Vaino Vahing, "Freudi tõlkimisest." – Akadeemia 12, 2000, lk 2664–2671

Image

Saul A. Kripke, Nimetamine ja paratamatus. Tõlkinud Anto Unt. Toimetaja Jaan Kangilaski. Järelsõna Anto Unt. 2001. 218 lk. ISBN 9985565436.

Image

Willard Van Orman Quine, Sõna ja objekt. Tõlkinud Anto Unt. Toimetaja Jaan Kangilaski. Järelsõna Bruno Mölder, 2005. 442 lk. ISBN 9949110211.

JÄRELKAJA:

Jaan Kivistik, "Kellele on vaja Willard van Orman Quine'i?" – Sirp, 27. mai 2005: "See on raamat  esiteks neile, kes tahavad filosoofiat muuta, aga siis veel ka neile, kes tahavad iseennast filosoofiks muuta ..."

Image

Juri Lotman, Kultuuritüpoloogiast. Tõlkinud Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere. Toimetaja Silvi Salupere. Eessõna Peeter Torop. Järelsõna Silvi Salupere. 2010. 184 lk. ISBN 9789949195480.

ARTIKLID KULTUURITÜPOLOOGIAST

Sissejuhatus (Tlk Tanel Pern)
Kultuur ja informatsioon (Tlk Tanel Pern)
Kultuur ja keel (Tlk Tanel Pern)
Märgi ja märgisüsteemide probleem ja vene kultuuri tüpoloogia XI–XIX sajandil (Tlk Kaidi Tamm)
„Kultuuri õpetamise” probleem kui tüpoloogiline karakteristik (Tlk Tanel Pern)
Kahest kultuuri orienteerituse tüübist (Tlk Kaidi Tamm)
Mõistete „lõpp” ja „algus” modelleerivast tähendusest kunstitekstides (Tlk Silvi Salupere)
Arvu semantika ja kultuuritüüp (Tlk Kaidi Tamm)
Tekst ja funktsioon (koos A. Pjatigorskiga) (Tlk Silvi Salupere)
Tekstide tüpoloogia probleemist (Tlk Tanel Pern)
Kultuuri tüpoloogilisest uurimisest (Tlk Kaidi Tamm)
Mõningaid järeldusi (Tlk Kaidi Tamm)

KAHEST KOMMUNIKATSIOONIMUDELIST KULTUURI SÜSTEEMIS (Tlk Tanel Pern)

Image

Gottlob Frege, Aritmeetika alused. Loogilis-matemaatiline uurimus arvu mõistest. Tõlkinud Piret Kuusk. Toimetaja Jaan Kangilaski. Järelsõna Madis Kõiv, 2014. 353 lk. ISBN 9789949324972

Käesolev väljaanne sisaldab Saksa matemaatiku, loogiku ja filosoofi, analüütilisele filosoofiale aluse pannud Gottlob Frege (1848–1925) üht peateost Aritmeetika alused (1884), samuti lisadena kolme ta elu lõpul kirjutatud ning alles postuumselt avaldatud fragmenti, milles ta oma vaadet aritmeetikale oluliselt revideerima asub. Peale selle leidub siinsete kaante vahel füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu pikem kirjutis Frege matemaatikafilosoofiast, mis annab põhjaliku ülevaate ka Frege teistest, palju tehnilisematest tekstidest, eelkõige ta kahest ülejäänud peateosest: Mõistekiri (1879) ja Aritmeetika põhiseadused (1893/1903).

JÄRELKAJA:

Jaan Kangilaski, "Fregest, saateks „Aritmeetika alustele”." – Sirp, 16. juuli 2014

Image

Carl G. Hempel, Loodusteaduse filosoofia. Tõlkinud Tiiu Hallap Toimetaja Piret Kuusk. Järelsõna Rein Vihalemm, 2014. 187 lk. ISBN 9789949327300

“Loodusteaduse filosoofia” on sissejuhatus XX sajandi teadusfilosoofia ühe suurkuju, saksa-ameerika filosoofi Carl Hempeli (1905-1997) vaadetesse. Raamat analüüsib lihtsas ja selges keeles selliseid mõisteid ja küsimusi nagu hüpotees, testimine ja kinnitamine, teaduslik seletus, teooria, mõistekujundus ja mõõtmise roll selles, loodusseadus, ühe teaduse “taandamine” teisele. Analüüse saatvad näited ulatuvad sünnitusabist vitalismiteooria ja biheivioristliku psühholoogiani.

JÄRELKAJA:

Riin Kõiv, "Teadusfilosoofia raskekaaluline klassik kerges kuues." – Sirp, 23. oktoober 2015: "Hempeli teravajoonelised selgitused empiiriliste väidete kehtimistingimuste ning seletusliku haarde kohta pakuvad lugejale tõhusaid abivahendeid mitte üksnes selleks, et hinnata kohase skepsisega avalikkuses ohtraid „teaduslikult tõestatud“ tüüpi knock-down-argumente. Need pakuvad kriitilise mõtlemise treeningukursust kõige üldisemas ja paremas mõttes."
Henrik Sova, "Ennustatavus ja lihtsus." – Akadeemia 11, 2015, lk 2065–2074

Image

P. F. Strawson, Analüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasse. Tõlkinud Tiiu Hallap. Toimetaja Jaan Kangilaski. Järelsõna Tiiu Hallap. 2016. 198 lk. ISBN 9789949770465

Raamat „Analüüs ja metafüüsika“ (originaal 1992) põhineb P. F. Strawsoni Oxfordis peetud sissejuhatavail filosoofialoenguil. Siin kõneleb autor filosoofilise analüüsi idee erinevaist tõlgendusviisidest, soovides seletada, milles tema arvates filosoofia mõte seisneb. Ta püüab näidata selle eri valdkondade – eeskätt ontoloogia, epistemoloogia ja loogika – omavahelist sõltuvust ning demonstreerib oma analüüsistiili konkreetsete probleemide peal.

JÄRELKAJA:

Uku Tooming, arvustus – Akadeemia 2, 2017, lk 334–341

Image

Paul Feyerabend, Meetodi vastu. Tõlkinud Kalle Hein. Toimetaja, järelsõna Tiiu Hallap, 2016. 416 lk. ISBN 9789949770595

Terava keelega teadusfilosoofi Paul Feyerabendit (1924–1994) peetakse koos Thomas Kuhniga sotsioloogilise orientatsiooniga relativistliku teaduseteooria esindajaks. „Meetodi vastu” („Against Method”) on Feyerabendi kuulsaim teos. Lühidalt kokku võttes ütleb see raamat, et ratsionaalne, ühtne teaduslik meetod on müüt, midagi sellist reaalselt ei eksisteeri. Teadlased kasutavad tegelikkuse tunnetamiseks kõiki kättesattuvaid vahendeid: „kõik on lubatud”. Tunnetusprotsess on niivõrd keerukas, et kui püüaksime seda hõlmata metodoloogiliste normidega, takistaksime paratamatult edasiliikumist. Ükskõik missugust metodoloogilist reeglit proovitakski välja pakkuda, varem või hiljem, teaduse arengu mingis punktis seda rikutakse. Just reeglite rikkumine üldse arengut võimaldabki.

Image

Bas C. van Fraassen, Teaduslik pilt. Tõlkinud Tiiu Hallap. Toimetaja, järelsõna Piret Kuusk. 2016. 354 lk. ISBN 9789949773145

Image

C. P. Snow, Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon. Jerome Kagan, Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil. Tõlkinud Mart Trummal. Toimetaja Kalle Hein. Järelsõna Jüri Engelbrecht, 2017. 430 lk. ISBN 9789949773664

Inglise füüsiku ja kirjaniku Charles Percy Snow’ (1905–1980) „Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon” kutsus kohe pärast ilmumist 1959. aastal esile poleemika kogu läänemaailmas. Snow kurdab ületamatut lõhet teadlaste ja humanitaaride, eeskätt loodusteadlaste ja kirjandusintellektuaalide vahel, kes elavat otsekui eri maailmades, eri kultuurides. Humanitaaridel pole Snow’ järgi vähimatki arusaamist moodsa füüsika hiigelhoonest, samal ajal kui teadlaste ettekujutus kirjandusmaailmas toimuvast piirdub sellega, et nad on „püüdnud lugeda veidi Dickensit”. 2008. aastal valis The Times Literary Supplement „Kaks kultuuri” saja teose hulka, mis on enim mõjutanud lääne ühiskondlikku mõtet pärast Teist maailmasõda. Pool sajandit pärast Snow’d võttis sama probleemi vaatluse alla Harvardi ülikooli emeriitprofessor, üks arengupsühholoogia teerajajaid Jerome Kagan (sünd. 1929), kes lisas Snow’ kahele kultuurile veel kolmandagi, sotsiaalteadused, ja otsustas uurida, mis on nende valdkondade saavutustest ja vajakajäämistest, vastuoludest ja vastasseisudest saanud 21. sajandi alguseks.

Käesolevas väljaandes ilmuvad Snow’ ja Kagani teosed ühtede kaante vahel. Tõlget täiendab akadeemik Jüri Engelbrechti põhjalik järelsõna.

JÄRELKAJA:

Tiit Kändler, arvustus – Horisont 4, 2017, lk 60
Mihkel Kunnus, "Tarkus istub korraga kahel toolil." – Postimees, 15. september 2017

Image

Mircea Eliade, Uurimus usundiloost. Georges Dumézili eessõnaga. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetajad Indrek Peedu, Ivo Volt. Järelsõna Erki Lind, 2017. 544 lk. ISBN 9789949775262

Mircea Eliade (1907–1986) on üks 20. sajandi tuntumaid usundiloolasi, kelle arutlused on tekitanud rohkelt vastukaja ja kaasamõtlemist, aga ka poleemikat. Lisaks usundiloole on ta silma paistnud kirjaniku, filosoofi ja esseistina. Laiahaardelisus ongi Eliade kirjeldamise võtmesõnu – elu jooksul jõudis ta süüvida mitmesugustesse erinevatesse teemadesse, nende hulgas jooga, šamanism, initsiatsiooniriitused, okultism, alkeemia jm. Kõiki neid teemasid seob Eliade elukestev huvi sakraalsuse ja inimmõtte teiste põhivormide vastu nende erinevates ilmingutes ja väljendustes.

Esmakordselt 1949. aastal prantsuse keeles ilmunud „Uurimus usundiloost” („Traité d’histoire des religions”) on teos, milles Eliade on oma erinevad uurimishuvid üheks tervikuks kokku põiminud, seades  eesmärgiks esitada põhjalik sissevaade religioossuse põhivormidesse. Siin välja käidud ideed ja arusaamad on püsinud mitmesuguste diskussioonide keskmes tänapäevani.

Image

Ernst Mayr, Bioloogilise mõtte areng: mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus. Tõlkinud Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind. Toimetajad Ülo Maiväli, Marko Prous. Järelsõna Kalevi Kull, 2017. 1032 lk. ISBN 9789949775651

Ernst Mayri „Bioloogilise mõtte areng” (1982) kirjeldab eluslooduse teadusliku uurimise ja mõtestamise katseid kahekümne sajandi jooksul ja kauemgi. Kuna raamatu on kirjutanud inimene, kes võis ennast lugeda 20. sajandi kümne tippbioloogi ja kolme-nelja suurima bioloogiafilosoofi hulka, avab see teos ukse mitte ainult bioloogilise mõtte, vaid ka Mayri mõtete maailma; ukse, millest läbi astudes ei sattu te kunagi igavale maastikule. Mayr kirjeldab sündmustes osalenu hasardiga bioloogia arengut esimestest looduse mõistmise katsetest kuni evolutsioonilise mõtlemise ja molekulaargeneetikani, nähes bioloogia arengus ühtset lugu, mille kangelased sugugi ei astu sirget rada pidi helgesse teadustulevikku. „Bioloogilise mõtte areng” on kirjutatud silmas pidades lugejat, kes ei pruugi olla bioloog, kuid soovib end kurssi viia tänapäeva bioloogiaga. Mayr usub, et parim viis õppida nüüdisaegset bioloogiat on teha seda bioloogia ajaloo ja filosoofia kaudu, sest teadus on eelkõige mõisteline struktuur ja mõisted jõuavad meieni minevikust tiinetena. „Bioloogilise mõtte arengu” eesmärk ongi õpetada bioloogiat selle mõtestamise kaudu.

JÄRELKAJA:

Leho Lamus, "Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm." – Postimees, 1. juuni 2018
Lauri Laanisto, "Ultimaatsete põhjuste piibel Metuusala enda sulest." – Sirp, 25. jaanuar 2019

VAATA KA:

Kalevi Kulli järelsõna on autori ja kirjastuse nõusolekul avaldatud ka Mihkel Kunnuse blogis

Image

Bioeetika võtmetekste: antoloogia. Koostanud Kadri Simm. Tõlkinud Kalle Hein. Järelsõna Kadri Simm. 2018. 408 lk. ISBN 9789949778362

Image

Hans Kelsen, Puhas õigusõpetus: sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. Tõlkinud ja järelsõna Hent Kalmo. Toimetaja Marju Luts-Sootak. 2018. 186 lk. ISBN 978-9949-77-839-3

Hans Kelseni „Puhas õigusõpetus” kuulub 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimate teoste hulka. Raamatus antakse selge ja lühike ülevaade teooriast, mille eesmärk on välistada kehtiva õiguse kirjeldusest kõik poliitilised ja moraalsed hinnangud. Kelsen iseloomustab õigust sunnitehnikana, mille abil saab edendada ükskõik milliseid eesmärke. Nagu järelsõnas selgitatakse, oli puhtal õigusteoorial Kelseni silmis suur praktiline tähtsus, kuna selle abil sai võidelda õiguse muutmist takistavate ideoloogiatega. Raamatu lõpuosas visandataksegi pilt maailmaõigusest, praegusest hoopis tõhusamast rahvusvahelise õiguse korrast, mille kujundamine olevat seni põrkunud riikliku suveräänsuse dogmaga.

Image

Bronisław Malinowski, Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid. Tõlkinud Olavi Teppan. Toimetaja Toomas Gross. Järelsõna Toomas Gross, 2020. 407 lk. ISBN 9789949032723

Bronisław Malinowski (1884–1942) on üks 20. sajandi olulisimaid antropolooge, kes uurimisküsimuste kujundamisega ja välitöö olulisuse rõhutamisega avaldas suurt mõju tänapäevase antropoloogia väljakujunemisele. Kogumikku „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid” on koondatud Malinowski omal ajal mõjukad ning tänapäevani tähtsad ja intrigeerivad arutelud maagiast, teadusest, religioonist, müüdi psühholoogiast, tähendusest, keelest ning ka sõjast. Kõiki neid teemasid vaatleb ja analüüsib Malinowski talle omasest antropoloogilisest vaatenurgast.

JÄRELKAJA:

Terje Toomistu, "Malinowski maagia ja teadus." – Sirp, 12. juuni 2020: "Bronisław Malinowski mõju ja haare on erakordselt lai, temast ei saa sotsiaalantropoloogias kuidagi mööda. Malinowski viis antropoloogia tugitoolist džunglisse, kolonisaatori verandalt põlis­elanike lõkke äärde ja tegi sellest tõsiseltvõetava teaduse."

Image

Arnold van Gennep, Siirderiitused. Tõlkinud Anti Saar. Toimetajad Toomas Gross, Ivo Volt. Järelsõna Toomas Gross, 2020. 256 lk. ISBN 9789949031504

Arnold van Gennepi (1873–1957) 1909. aastal trükivalgust näinud „Siirderiitused” kuulub vaieldamatult mõjukaimate teoste hulka antropoloogias. See raamat oli esimene süsteemne käsitlus tseremooniate ja rituaalide rollist inimelu erinevate staadiumide ja rühmakuuluvuste vaheliste üleminekute markeerimisel. Taolisteks hetkedeks või perioodideks võivad muuhulgas olla rasedus ja sünnitamine, sünd ja lapsepõlv, puberteet, initsiatsioon erinevatesse rühmadesse, kihlumine ja abiellumine, surm ja matused, kokkupuuted külaliste ja võõrastega ning füüsilised siirded ruumis, üle piiride, pühaks peetud tsoonidesse. Nendele ja mitmetele teistele näidetele toetudes kirjeldab A. van Gennep siirderiitustele omast universaalset, kultuurilisest ja ajaloolisest kontekstist ning mitmekesisusest suhteliselt sõltumatut struktuuri.

JÄRELKAJA:

Mirt Kruusmaa, "Siirderiitused postindustriaalses maailmas." – Sirp, 25. september 2020: "Arnold van Gennepi antropoloogiline essee ... paigutub XX sajandi alguse Prantsusmaa religiooniantropoloogia kuldajastu parimate teoste hulka."
Triinu Pakk, "Vikerkaar loeb. Siirderiitused, eesti keelde siiratult." – Postimees, 22. jaanuar 2021: "Raamat on hea, tihe ja nõudlik tekst ladusalt ja loetavalt tõlgitud – igapidi kiiduväärne ja soovitatav lugemine."

Image

Theodor W. Adorno, Uue muusika filosoofia. Tõlkinud ja järelsõna Jaan Ross. Toimetajad Katrin Kern, Mart Jaanson. 2020. 230 lk. ISBN 9789949033270

Theodor W. Adorno (1903–1969) oli Saksa filosoof, sotsioloog ja muusikateadlane. Tema filosoofia läteteks peetakse saksa idealismi (Kant ja eriti Hegel), marksismi ning psühhoanalüüsi teooriat. Adornot huvitavad eeskätt regressiivsed sotsiaal-antropoloogilised nähtused, see, kuidas ehe inimtunnetus asendub stereotüüpide ja klišeedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva elu standardiseerumine. Adornot on peetud 20. sajandi suurimaks hegeliaaniks ning leitud, et ta püüdis taaselustada Hegeli dialektikat eesmärgiga lahendada kaasaja ühiskonna aktuaalseid probleeme. On samuti märgitud, et Adorno teisendas Hegeli dialektika omamoodi „negatiivseks dialektikaks”, mida iseloomustab sügav pessimism ning sünteesi puudumine. Nii tuleb Adorno teoses „Valgustuse dialektika” (1947; koos Max Horkheimeriga) järeldusele, et Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu alates valgustusajastust on olnud nurjunud tsivilisatsiooni ajalugu.

„Uue muusika filosoofias” keskendub Adorno kahe 20. sajandi süvamuusika suurkuju, Arnold Schönbergi ja Igor Stravinski loomingu võrdlemisele. Muusikaajalukku on Schönberg jäädvustatud uue kompositsioonitehnika loojana, mida nimetatakse kaksteisttoontehnikaks ehk dodekafooniaks. Igor Stravinski nimi seostub 20. sajandi muusikas eelkõige ta loomingus aset leidnud põhjalike stilistiliste pööretega. Adorno jaoks on Schönbergi looming muusika loomuliku arengu tulemus. Stravinskit seevastu peab ta kommertslikuks heliloojaks, kes on huvitatud kuulsusest ning kes on selle nimel valmis ohverdama truuduse muusikaajaloo sisemisele loogikale.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali 2020. aasta aastapreemia laureaat.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2020. aasta mõttekirjanduse tõlke auhinna nominent.

JÄRELKAJA:

"Ühe olulise tõlke ilmumise puhul. Theodor. W. Adorno “Uue muusika filosoofia”." – Muusika 10, 2020 (intervjuu tõlkija Jaan Rossiga, avaldatud ka ERR kultuuriportaalis).
Valner Valme, "Mees, kes teadis Stravinski kohta ussisõnu." – Sirp, 13. november 2020.
Mikko Lagerspetz, "Nõudlik sissevaade uue muusika esteetikasse." – Res Musica 13, 2021.

VAATA KA:

"Muusikapreemiad on jagatud" – ERR, 1. oktoober 2020: Jaan Ross pälvis Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia Theodor W. Adorno muusikafilosoofilise teose "Uue muusika filosoofia" mõttetäpse teadusliku tõlke eest.

Image

Benedict Anderson, Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust. Tõlkinud Kalle Hein. Toimetaja Tiiu Hallap. Järelsõna Aro Velmet, 2020. 344 lk. ISBN 9789949033058

Iiri-inglise päritolu, kuid põhiliselt USAs elanud politoloogi ja ajaloolase Benedict Andersoni (1936–2015) „Kujutletud kogukonnad” on kujunenud rahvusluseteemalise kirjanduse klassikaks ning selle pealkirjas sisalduvast sõnapaarist on saanud käibefraas, mis on hakanud elama oma elu. Teose lähtekohaks on kolm paradoksi, millele autor püüab seletust leida. Esiteks on rahvuslikkus Andersoni väitel üsna uus nähtus, kuid ometi peavad kõik rahvad end iidvanaks. Teiseks on rahvuslik kuuluvus universaalne – igal inimesel on rahvus, nii nagu tal on vanus –, kuid ometi on kõik rahvad üksteisest täielikult eraldatud. Ja kolmandaks on rahvuslikkus omandanud tohutu poliitilise mõjukuse, kuid ometi on selle filosoofilised alused nii armetud, et isegi küsimusele „Mis on rahvus?” ei osata korralikult vastata. Ning veel ühele mõistatusele otsib Anderson vastust: kuidas suudavad rahvused kui pelgalt kujutletud kogukonnad äratada inimestes nii suurt kiindumust, et selle nimel ollakse valmis ohverdama oma elu?

Tõlke aluseks on teose kolmas, 2006. aastal ilmunud parandatud ja täiendatud trükk.

JÄRELKAJA:

Leho Lamus, "Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks." – Postimees, 20. november 2020.
Kristina Jõekalda, "Kujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni." – Sirp, 23. juuli 2021.

Image

Gilbert Ryle, Vaimu mõiste. Tõlkinud Uku Tooming. Toimetaja Andres Luure. Järelsõnad Julia Tanney, Uku Tooming, 2020. 484 lk. ISBN 9789949033119

Gilbert Ryle’i (1900–1976) „Vaimu mõiste” („The Concept of Mind”) on üks enim tähelepanu pälvinuid teoseid 20. sajandi keskpaiga ingliskeelses filosoofias ning tuntumaid näiteid tavakeele analüüsile tuginevast lähenemisest filosoofilistele probleemidele. Lugeja leiab sellest muu hulgas oskusteadmise ja faktiteadmise erinevuse analüüsi, tahteaktide doktriini kriitika ning originaalse emotsioonide, taju, kujutluse, intellekti ja enesekohase teadmise käsituse. Teose tuumaks on idee, et kartesiaanlik keha-vaimu dualism tuleneb vaimuseisundite kohta käivate mõistete vääriti kasutamisest ja et tegelikult osutavad need mõisted mitmesugustele käitumiskalduvustele. „Vaimu mõiste” kriitika dualismi aadressil on olnud mõjukas Ryle’i-järgses filosoofias ning enamik hilisemaid teooriaid vaimu kohta on ühel või teisel moel pidanud seda arvesse võtma.

JÄRELKAJA:

Taavi Laanpere, arvustus, Akadeemia 6, 2021, lk 1112–1124: "Valdavalt on ... Ryle siiski tõlkes sujuvalt säilinud ja see on tegelikult isegi üllatav. Kuidas siis ikkagi on nii, et kaks sõnavaralt ja struktuurilt märgatavalt erinevat kõnekeelt ... lasevad end nii hästi reastada, eriti kui näiliselt lihtsate kõnekeelsete väidete taga on veel ülikeerukad ja avatud loomuga dispositsioonivõrgustikud, nagu Ryle väidab? Väärib pikemat vaagimist."

Image

Hilary Putnam, Kolmekordne lõng: vaim, keha ja maailm. Tõlkinud ja järelsõna Tiiu Hallap. Toimetaja Anto Unt. 2020. 310 lk. ISBN 9789949034888

Image

Wilfred Cantwell Smith, Religiooni tähendus ja ots. Tõlkinud Mihkel Niglas. Toimetajad Rauno Alliksaar, Ivo Volt. Järelsõna Indrek Peedu, 2020. 450 lk. ISBN 9789949033089

Image

Mircea Eliade, Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetaja, järelsõna, kirjanduse loetelu Laur Vallikivi, 2021. 662 lk. ISBN 9789949033119

„Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad” kuulub usundiloo ja religioonifilosoofia klassiku Mircea Eliade põhiteoste hulka. 1951. aastal ilmunud laiahaardeline uurimus koondas ühtede kaante vahele suure osa selleks ajaks läänemaailmas talletatud teadmistest šamanismi fenomeni kohta ning sai veelgi täiendatud ja parandatud 1968. a teiseks trükiks. Tegemist on eelkõige usundiloolise ja etnoloogilise, aga ka sotsioloogilise, psühholoogilise ja filosoofilise ülevaatega šamaanide rollist kõikides maailmajagudes läbi mitme aastatuhande. Rangelt akadeemilist esituslaadi täiendab Eliadele iseloomulikust sisse- ja kaasaelamisvõimest kantud sügav mõistmispüüe.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2021. aasta mõttekirjanduse tõlke auhinna nominent.

JÄRELKAJA: 

Madis Arukask, "Ühest akadeemilise šamanismiuurimise nurgakivist ja selle loojast." – Sirp, 29. oktoober 2021.
Indrek Tenno, "Mircea Eliade kaunis ja üldinimlik ihalus müütilise algõnne järele." – Postimees, 2. detsember 2022.

VAATA KA:

"Mirjam Lepikult Mircea Eliade teose tõlkimisest: leidsin teatud tähendusi." – ERR, 13. märts 2022.

Image

Peter Singer, Loomade vabastamine. Tõlkinud Martin Garbuz. Toimetajad Külli Keerus, Mariliis Vaht. Järelsõna Kadri Simm, 2021. 388 lk. ISBN 9789949036622

Image

Paul Tillich, Julgus olla. Tõlkinud Anu Põldsam. Toimetaja Jaanus Sooväli. Järelsõna Anne Kull, 2021. 192 lk. ISBN 9789949037506

Kristliku teoloogi ja  eksistentsiaalse filosoofi Paul Tillichi populaarseim teos „Julgus olla“ kuulub  religioosse ja filosoofilise kirjanduse raudvarasse, olles 21. sajandil sama aktuaalne ja kõnekas või koguni kõnekam veel kui 20. sajandi keskel, mil see esimest korda ilmus. Tillichi arutluskäik selle üle, kuidas ja kust leida muutuva maailma, uute ideoloogiate ja mitmesuguste ängistuse kiuste julgust olla ise, pakub värskendavat mõtteainet, kaemusi ja meelekinnitust ühtviisi nii filosoofia- ja teoloogiahuvilisele kui ka igaühele, kes soovib elu ja maailma mõtestamiseks täiendavat inspiratsiooni leida.

JÄRELKAJA:

Anu Põldsam ja Anne Kull Paul Tillichi „Julgus olla" tõlkeloost (TÜ usuteaduskonna veebilehel. 21. jaanuar 2022)

Arutelu kirjandusliku teisipäeva raames: vestlesid Anne Kull ja Jaanus Sooväli, diskussiooni juhtis Indrek Peedu (salvestus YouTube'is, 5. aprill 2022)

Image

Alfred Ayer, Keel, tõde ja loogika. Tõlkinud ja järelsõna Tiiu Hallap. Toimetaja Jaan Kangilaski. 2022. 216 lk. ISBN 9789949038428

Image

Serge Moscovici, Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia. Tõlkinud Iika Bramban ja Aija Sprivul-Dautancourt. Järelsõna Andu Rämmer. Toimetaja Andu Rämmer. 2022. 726 lk. ISBN 9789949038237

Serge Moscovici (1925–2014) on ühiskondlikke nähtusi uuriva sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia suurkuju. Oma raamatus „Jumalate loomise mehhanism” visandab ta massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid. Tema käsitluse kohaselt ei juhi inimtegevust mitte ratsionaalsed kaalutlused, vaid kired.

Raamatu esimeses osas vaatleb ta üksikindiviidi allutamist kollektiivse teadvuse sundusele. Kuna inimesed on oma olemuselt sotsiaalsed olendid, siis on neile üleloomulikuna tunduvate sunduste aluseks enamasti teadvustamatuks jääv ühtekuuluvusvajadus. Sellest tulenevalt suunavad inimeste ja laiemalt ka kogu ühiskonna tegevust ja uskumusi ühised arusaamad, väärtused, kultuurikaanonid ja normid.

Teises osas selgitab autor karismaatiliste juhtide eestvedavat rolli ühiskondlikes muutustes. Võimu juurde satuvad karismaatilised inimesed vaid erakordsetes olukordades, kui varem olulisteks suunanäitajateks olnud väärtused on kaotanud oma usaldusväärsuse. Valitsevast traditsioonist läbimurdmiseks on neil lisaks ideede kaasakiskuvusele ja karismaatilisusele vaja kindlameelset ja järeleandmatut iseloomu.

Kolmandas osas käsitleb Moscovici inimestevahelistes võrgustikes aset leidvaid teadmiste vahetusprotsesse, mille käigus kollektiivse kujutlusvõime viljad realiseeruvad sotsiaalsete representatsioonidena, mis kujutavad endast oma ootuste, vajaduste ja huvide alusel üksmeelsetele seisukohtadele jõudnud mõttekaaslaste gruppides tõesteks peetavaid arusaamu nende jaoks olulistes küsimustes. Kommunikatsiooniprotsesside osalisena on inimene samaaegselt nii reaalse kui ka hinnangute maailma asukas.

Moscovici sõnul on inimeste kirgede poolt käigus hoitav ühiskond jumalate loomise mehhanism just seeläbi, et ta vormib eesmärke, mille nimel needsamad inimesed elavad ja surevad.

Image

Gregory Bateson, Sammud vaimuökoloogia poole. Tõlkinud Tanel Pern ja Silver Rattasepp. Toimetanud ja registri koostanud Liisi Rünkla. 2022. 583 lk. ISBN 978-9949-03-749-0

Gregory Batesoni (1904–1980) elutööd on raske kokku võtta mõne harjumuspärase ühisnimetaja alla. Ta võis sõltuvalt kontekstist olla filosoof, antropoloog, dokumentalist, lingvist, küberneetik, semiootik, bioloog, kes seejuures alati otsis neid erinevaid valdkondi siduvaid niite. Raamatusse „Sammud vaimuökoloogia poole” koondatud esseed hõlmavad pea kõiki erinevaid vorme, milles Batesoni viljakas teadusmõte tema elu jooksul väljendus. Nende kaudu avaneb Batesoni nägemus sellest, kuidas mõelda ideedest ning nende kogumitest – „vaimuökoloogiast” või ideede ökoloogiast, mis vaatleb, kuidas teadvus loob ja vormib mustreid nii individuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil.

VAATA KA:

Kaidi Tamm, Riste Keskpaik, "Gregory Bateson elu põhiseaduste otsingul. Saateks raamatu Sammud vaimuökoloogia poole eestikeelsele väljaandele." – Akadeemia 5, 2023, lk 830–873.

Image

Roy A. Rappaport, Rituaal ja religioon inimsuse saamises. Tõlkija Triinu Pakk. Toimetaja Toomas Gross. Järelsõna Indrek Peedu. 2023. 669 lk.

Laia haardega ja kõrgelt hinnatud uurimus sellest, kuidas inimeseks olemine võimalikuks sai ja tänapäevalgi toimub. Autor näitab veenvalt, kuidas rituaal ja ritualiseeritud kommunikatsioon on inimeste kogukondliku elu põhialuseks, mis ei ole inimlikus elukorralduses mitte millegi muuga asendatav. Veelgi enam, see on samuti aluseks religioossusele kui sellisele, võimaldades nii kesksete tõdede kommunikeerimist kui ka ülimate sakraalsete postulaatide kehtestamist. Ühtlasi asetub kõik see Rappaporti jaoks laiemasse evolutsioonilisse raamistikku, milles just rituaalsus ja religioossus osutuvad võtmeelementideks, mille toel meile tänapäevaks nii iseeneselt mõistetavaks saanud inimlik toimimine välja on kujunenud.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2023. aasta mõttekirjanduse tõlke auhinna nominent.

Image

Jean-Jacques Rousseau, Moraalikirjad. Savoia vikaari usutunnistus. Tõlkija, märkused ja saatesõna Joonas Kiik. Toimetaja Märt Väljataga. 2024. 176 lk.

Šveitsist pärit prantsuse valgustusmõtleja Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) räägib eluajal ilmumata jäänud „Moraalikirjades” lühidalt lahti oma alususkumused. Pikemalt selgitab ta neid „Savoia vikaari usutunnistuses”, mis esialgu ilmus kasvatustraktaadi „Émile” osana, kuid on hiljem korduvalt avaldatud ka omaette väljaandena. Neis kirjatükkides väljendatud revolutsiooniliste ideede tõttu oli Rousseau sunnitud maapakku minema ja tema raamatud keelati, kuid hiljem on neil olnud märkimisväärne mõju.

Eesti keeles on Rousseault seni ilmunud peamiselt ühiskonnateaduslikke ja omaeluloolisi teoseid, kuid tema metafüüsikat, teoloogiat ja eetikat on meil suhteliselt vähe tutvustatud. „Moraalikirjade” ja „Savoia vikaari usutunnistuse” tõlge toob eesti lugeja nende Rousseau mõtlemise kesksete teemade juurde.

TÕLGITUD, ETTEVALMISTAMISEL

• Hannah Arendt, The Origins of Totalitarianism. Tõlkija Merily Salura
• Hannah Arendt, The Human Condition. Tõlkija Triinu Pakk.
• Talal Asad, Genealogies of Religion. Tõlkija Aldo Randmaa
• Roland Barthes, S/Z. Tõlkija Anti Saar.
• Peter Brown, The Body and Society. Tõlkija Aldo Randmaa
• Marcus Tullius Cicero, Jumalate loomusest (De natura deorum). Tõlkija Ivo Volt
• Henry Corbin, Valik tekste. Koostaja Siim Lill, tõlkija Mirjam Lepikult
• John Dewey, Democray and Education: An Introduction to the Philosophy of Education. Tõlkija Edgar Krull
• John Dewey, Experience and Education. Tõlkija Edgar Krull.
• Wendy Doniger, The Implied Spider: Politics and Theology in Myth. Tõlkija Aldo Randmaa
• Georges Dumézil, Eskiise mütoloogiast. Tõlkija Anti Saar
• Émile Durkheim, Les formes élémentaires de la vie religieuse. Tõlkija Mariina Viia
• Sergei Eisenstein, Valik kunstiteoreetilisi töid. Tõlkija Enn Siimer
• Northrop Frye, Anatomy of criticism: four essays. Tõlkija Kersti Unt
• a-Idrisi, Nuzhat al-muštāq (Skandinaaviat, Baltikumi ja Ida-Euroopat käsitlevad peatükid). Tõlkija Üllar Peterson
• Walter Lippmann, Public Opinion. Tõlkija Olavi Jaggo
• John Losee, A historical introduction to the philosophy of science. Tõlkija Tiiu Hallap
• Aleksei Lossev, Homerosest Prokloseni: Lühikokkuvõte antiikesteetika ajaloost. Tõlkija Enn Siimer
• Merab Mamardašvili ja Aleksandr Pjatigorski, Символ и сознание. Tõlkija Silvi Salupere
• John McDowell, Mind and World. Tõlkija Tiiu Hallap
• Rudolf Otto, Das Heilige. Tõlkija Erki Lind
• Paul Ricoeur, Lectures on ideology and utopia. Tõlkija Tanel Pern
• Richard Rorty, Philosophy and the Mirror of Nature. Tõlkija Taavi Laanpere
• John R. Searle, The construction of social reality. Tõlkija Tiiu Hallap
• Eric J. Sharpe, Comparative religion. A history. Tõlkija Olavi Teppan
• Thukydides, Peloponnesose sõja ajalugu. Tõlkija Anne Lill
• Victor Turner, The Ritual Process: Structure and Anti-Structure. Tõlkija Tanel Pern
• Vladimir Vernadski, Biosfäärist ja muust. Tõlkija Enn Siimer
• Ludwig Wittgenstein, The Blue Book, The Brown Book. Tõlkija Henrik Sova
• Georg Henrik von Wright, Explanation and understanding ja Causality and determinism. Tõlkija Tiiu Hallap
• Xenophon, Sokratese apoloogia. Meenutused Sokratesest. Pidusöök. Majandamisest. Tõlkija Anne Lill

TÕLKIMISEL

• G. E. M. Anscombe, Intention. Tõlkija Mark Hallap
• George Berkeley, Valik teoseid. Tõlkijad Raul Veede, Roomet Jakapi
• Pierre Hadot, Le voile d’Isis: Essai sur l’histoire de l’idée de nature. Tõlkija Leena Tomasberg
• Imre Lakatos, The methodology of scientific research programmes. Tõlkijad Elo Kõiv, [Tiiu Hallap]
• Religioonifenomenoloogia: klassikutest tänapäevani (antoloogia). Koostaja Indrek Peedu, tõlkijad Mari Tarvas (saksa keel), Mirjam Lepikult (prantsuse keel), Aldo Randmaa (inglise keel)
• Paul Ricoeur, La mémoire, l’histoire, l’oubli. Tõlkija Marri Amon
• Peter Strawson, The bounds of sense. Essay on Kant's "Critique of pure reason". Tõlkija Tiiu Hallap
• Boriss Uspenski, Kompositsioonipoeetika (ja artikkel „Stiili semiootilised probleemid“). Tõlkija Eva Lepik
• Frances A. Yates, The Art of Memory. Tõlkija Olavi Jaggo